Nendes kõige pikema ajalooga on kliiniline eetika, samas tänapäeval on hakanud eriliselt silma paistma rahvatervise eetika, mille peamiseks eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine ning iga inimese tervise säilitamine ja edendamine. Nii kliiniline kui ka rahvatervise meditsiin areneb tänu rohketele teaduslikele uurimistöödele. Oma rolli mängib ka informatsiooni hea kättesaadavus ja selle hulk. Meditsiiniolukordades ei saa ümber ega üle eetilistest pingeolukordadest. Kõigil kolmel valdkonnal on omad väärtused ja eetikapõhimõtted, kuid samas on ka silmagamärgatavad erinevused. Väga suurt mõju meditsiinieetika arengule on avaldunud ka meditsiini kiire areng. Alates 20. sajandi keskpaigast on meditsiinieetikas hakatud täpsemalt vaatlema patsientide autonoomiat ning selle parimaks tagamiseks kasutatakse patsientide nõusolekut. Patsiendil on voli loobuda teatud meditsiinilest nüansist, näiteks operatsioonist, uuringust jms. See aga
...........................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine...........................................................................................18 2.5. Haavatud õiglustunne ................................................................................20 2.6. Isiksuslikud probleemid.............................................................................22 3. Pingeolukordadest karjäärinõustamisel....................................................................26 Kokkuvõte.........................................................................................................................31 Kasutatud kirjandus............................................................................................................33 2 SISSEJUHATUS
annaabi.ee 
