Kontrollitakse läbimõõdu d = 40 sobivust 2 Varda jämedama otsa läbimõõt D, raadius R, ja varda ohtliku koha eskiis Varda jämedama osa D leidmiseks on antud funktsioon D = 1,40d Varda üleminekuraadiuse leidmiseks on antud funktsioon R = 0,2(D d) Joonis Ohtliku koha eskiis Korpuse ja varda ühenduskoht on ohtlikem koht ehk varda jämenemise koht (Joonis 2). 3 Pingekontsentratsioon paindel Alltoodud jooniselt 3 saab välja lugeda K väärtused (vertikaalteljel), milleks on · Kui ,siis K = 1,8 · Kui ,siis K = 1,95 Joonis Pingekontsentratsioonitegur paindel Lineaarse interpoleerimise skeem joonisel 4. Joonis Interpoleerimise skeem Pingekontsentratsioonitegur staatikas K - Silindrilisele astmele STAATILISEL paindel Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILSEL koormusel:
4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. HÕÕRDLIIDETE peamised EELISED seondliidete ees on: 1. Võllil ja rummul PUUDUVAD NÕRGESTUSED: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoontega; · puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil pöördemomendi ülekanne ning detailide on raske; ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2
arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus). Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke mikroprgusid, pingekontsentratsioon. Täielikult läbi keevitatud põkkõmblus ja nurkõmblus Väsimuspurunemine toimub tavaliselt ilma nähtavate deformatsioonideta. Pikaajalise protsessi käik on jälgitav ainult selle lõppfaasis. Purunemispind on enamast jaotatud kahte ossa, kuna väsimuspurunemine on seotud prao tekkimise ja levimisega. Prao korduval avanemisel ja sulgumisel tekib lihvitud pind. Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral purunemisel. Väsimusarvutus
Väändepinge on vastupidine. 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? Suurendada sammu 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? Vedru üldine pikkus. 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru deformeerub elastselt 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid
suurim paindepinge väärtus ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad); *O3-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad). 8.40. Määratlege varda tugevustingimus painde ja väände koosmõjul? 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6
83. 84. osa 6. Hõõrdliited 1. Nimetage hõõrdliidete eelised võrreldes seondliidetega (liist- ja hammasliited). 85. 1. Võllil ja rummul PUUDUVAD NÕRGESTUSED: 86. · detaile ei ole nõrgestatud liistusoontega; 87. · puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 88. 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: 89. · liide on alati lõtkuvaba; 90. · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes 2. Mida nimetatakse pressliiteks? Kuidas saadakse pressliidet? 3. PRESSLIIDE = liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning
Nihe Rebimispinge det. 1 ja liimi kontaktpinnal 1 Liimikiht 2 Tõmme Surve Rebimispinge Liimliite PINGEKONTSENTRATSIOON det. 2 ja liimi kontaktpinnal on liite servades Nihkepinge Rebimisel lisandub liite serval liimikihis täi d tõmbepinge
173. · ei sobi püsivalt koormatud liidetesse; 174. 13. ULTRAVIOLETT-KÕVASTUVAD liimid kõvastuvad ultraviolettkiirguse toimel: 175. · ei sisalda lahusteid; 176. · liide on läbipaistev; · kasutatakse klaasi, metallide ja plastide liimimiseks; 16. Kas liimide tugevus on parim nihkel või rebimisel ja millest see on tingitud? 177. LIIMLIIDETE tugevus on parim NIHKEL. Liimliite PINGEKONTSENTRATSIOON on liite servades. Rebimisel lisandub liite serval täiendav tõmbepinge. 17. Teha skitse liimliidete põhitüüpidest, mis tagavad tugeva liite. 178. 18. Mis on optimaalseks liimikihi paksuseks? 179. Liimikihi OPTIMAALNE PAKSUS on tavaliselt (0,05 ... 0,15) mm. 19. Kuidas teostatakse katteliimliite tugevusarvutust (valemid koos seletustega)? 180. 181.
väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema. 13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral 14.Piirpingete diagrammid. (Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm. Smith'i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest -1 ja 0 ning voolavuspiirist 15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16.Kontaktväsimuse mõiste.
6 5 15 Kui Cekv < 0,41 - hea keevitatavus ilma eriabinõusid kasutamata Cekv = 0,41 - 0,45 - hea keevitatavus kuivade, aluseliselise kattega vähese vesinikusisaldusega elektroodidega Cekv > 0,45 (või paksude elementide puhul) - nõutav termiline töötlus enne ja pärast keevitamist 1.6 Pingekontsentratsioon ja algpinged Ristlõike järsu muutuse korral, näiteks poldiaukude, väljalõigete vms puhul pingevoog kõverdub ja tiheneb ,,takistuse" juures. Selle tulemusena tekib ebaühtlane pingejaotus. Maksimaalse pinge erinevus nn nimipingest nom = N/Anet või nom = M/Wnet võib ulatuda kordadesse. Seda nähtust nimetatakse pingekontsentratsiooniks. max Pingekontsentratsiooni iseloomustab kontsentratsioonitegur = .
kasutatakse odavust silmas pidades liikumatutes ja vähekoormatavates liidetes. Siseläbimõõdu järgi tsentreerimine on soodus, kui rummuava karastatakse ja lihvitakse. Kasutatakse kulumiskindlamates liidetes. Hamba külgpinna järgi tsentreerimist kasutatakse vahelduvatel (suuna muutusega) koormustel ja suurte pöördemomentide korral. Kindlustab koormuse ühtlase jaotuse hammaste vahel kuid halvem tsentreeritavus. Evolventhambaga liide on oluliselt tugevamad ning hamba jalas pingekontsentratsioon väiksem, tsentreeritakse ainult külgpinna järgi. Liidete mõõtmed ja soovitatavad istud on standarditud (kolmnurk- ja sirgkülgedega liide standard ISO 14¸ evolventprofiiliga ISO 4156) ning valikul tuleb arvestada töötingimusi. Standarditud on välis- ja siseläbimõõt d ja D ning soone laius B ja hammaste arv N. Läbimõõtude järgi soovitatavad istud: välisläbimõõt H10/a11; siseläbimõõt - H7/F7 (libisev), H7/h7 (väheselt libisev), H7/h7 (fikseeritud).
hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Liistliidetega võrreldes on hammasliitel järgmised eelised: - ühendatavaid detaile saab paremini tsentreerida, - detailide telgliikumisel täpsem suunamine, - suurem töökindlus dünaamilisel koormamisel, - suurem väsimustugevus (väiksem pingekontsentratsioon). Puuduseks on keeruline valmistamistehnoloogia ja kõrge hind. 13.6.1. Hammasliidete tüübid Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi - rööpkülgne, - evolventne, - kolmnurkne. b D D d d a) b) c) Sele 13.6.1. Hammasliidete tüüpe.
annaabi.ee 
