- staatiliselt koormatud - dünaamiliselt koormatud, väsimusele töötavad - termodünaamiliselt töötavad 1.2 Soovitused keevisliidete valikuks ja kavandamiseks. Informatiivne materjal.Koostatud"Welding handbook,v. 1lDesign of welded joints" põhjal..Analoogsed skeemid ka saksakeelses kirjanduses. Mida tuleb arvestada liite tüübi valikul: 1. Nõudeid tugevusele,koormuse liiki,korrosiooni.Väsimuskoormamisel vältida pingekontsentraatoreid. 2. Juurdepääsetavus keevitamisele ja inspekteerimisele 3. Majanduslikke tegureid 4. Keevitusdeformatsioone 5. Kahanemispingeid ja sisepingeid,mis võivad põhjustada pragusid. Põkkõmblused "groove welds"-servavahemikuga õmblused. Faasimata õmblused I õmblus,materjali paksustel kuni 4 mm ühelt poolt. J ja U õmblused võimaldavad kokku hoida lisametalli võrreldes teiste sümmeetrilise servakujudega. Faasimise kaldenurgal mõju keevitusdeformatsioonidele. Kui väheneb
· detaili materjali omadused saadud standardsete katsekehadega) (plastsed materjalid on väsimusele vastupidavamad): ka hallmalmi (mis ei ole plastne materjal) peetakse väsimuskindlaks materjaliks: malmi sisestruktuur sisaldab juba algselt niivõrd suurel hulgal pingekontsentraatoreid, et detaili parameetritest tingitud lisakontsentraatorid lõplikku väsimusolukorda oluliselt ei halvenda; · pingekontsentraatorid (soodustab väsimusprao teket ja arenemist); · detaili absoluutmõõtmed (mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus);
kontsentratsioonitegur. Nagu katsed näitavad, ei vähenda pingekontsentratsioon staatilise koormuse puhul märgatavalt ristlõike kandevõimet. Kuna pinge tipp on koondatud väga kitsale alale, siis kõrval paiknev vähemkoormatud materjal ei võimalda pingetipu kohal suuri deformatsioone ja materjal ei saa seetõttu hakata voolama. Väsimustugevusele avaldab pingekontsentratsioon seevastu suurt ebasoodsat mõju ja seetõttu tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune.
annaabi.ee 
