4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9
aordikaart ja alanevat aorti. 21. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised. Endokriinnäärmete ehituses puudub ühtlane printsiip. Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Pineaalkeha käbi- ehk pineaalkeha on kolmanda ajuvatsakese dorsaalse seina väljasopistis. Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles
kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid.
keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. 20. Veresooned Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22
Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid.
hargneb ja viimaks maksakapillaarideks siirdub. 29) Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised. Endokriinnäärmete ehituses puudub ühtlane printsiip. Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Pineaalkeha käbi- ehk pineaalkeha on kolmanda ajuvatsakese dorsaalse seina väljasopistis. Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju
uuesti hargneb ja viimaks maksakapillaarideks siirdub 22. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised. Endokriinnäärmete ehituses puudub ühtlane printsiip. Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Pineaalkeha käbi- ehk pineaalkeha on kolmanda ajuvatsakese dorsaalse seina väljasopistis. Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles
suurima aretriaalse veresoone aordiga. 26. Veresooned ( kuidas jagunevad) Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 27. Endokriin organid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 28
Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust ning ulatub trummikileni. 49. Endogriinorgan Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endogriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endogriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised. Endogriinnäärmete ehituses puudub ühtlane printsiip. Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Käbilkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Hüpofüüs, Kilpnääre, Kõrvalkilpnäärmed, Tüümus, Neerupealised, Pankreasesaared 21) Siseorganite mõiste
Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust. Kõrvalkilpnääre- asuvad kilnäärme tagapinnal (4 väikest nääret). Eritavad parathormooni , mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust. Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. 18. Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid Käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs (glandula pinealis ehk corpus pineale ehk epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini. Käbikeha tähtsamaiks sekretatsiooniprodutiks on hormoon melatoniin, mille toimet veel ei teata
annaabi.ee 
