Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav.
Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Värvi heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta
elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus
annaabi.ee 
