Meretranspordi geograafia
Tihti omandab siroko orkaani
tugevuse.
Tuneesias kutsutakse sirokot tsiliks, Marokos serguniks, Madeira saarel lesteks jne.
Lainetus. Enamus lainetest merede ja ookeanide pinnal tekivad tuulte mõjul. Veepinna kohal liikuvate õhumasside alumine kiht
puutub kokku veepinnaga, kus õhuosakesed põrkavad vastu veeosakesi ning panevad need üles-alla võnkuma. Mida tugevam on
tuul, seda mõjusam on tema toime. Kui veeosakeste liikumine kandub piisavalt sügavale, kujuneb esialgsest pinavirvendusest
lainetus suurema perioodiga kõikuv liikumine. Väljakujunenud laine on veevall, mis näib liikuvat tuulega samas suunas.
Tugevama tuulega on ka laine kõrgem. Laine kõrgust mõõdetakse laineharjast põhjani ja pikkust harjast harjani. Lainetuse
hindamisel on tähtis ka laineperiood, s.o. ajavahemik, mille tagant järjekordne lainehari möödub mingist kindlast liikumatust
punktist veepinnal.