laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. -7- Pompeji häving 79 p. Kr. Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus. Pompeji mattus 5-8 m paksuse tuha- ja pimsskivikihi alla. Linna 20 000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastunud pimsist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist tühikutest täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutusi surnutest. Näha on, et paljud hukkunutest hoidsid oma surmahetkel käsi või rätikuid suu ees, et kaitsta ennast tuhapilve mürgiste gaaside eest. St. Helensi purse 1980
mis olid välkudest vägevamad.“ See õudus kestis mõnda aega. Tuhka sadas nii paksult, et inimesed kartsid selle alla mattuda ja pidid seda endalt alatasa maha raputama. Kui viimaks natukene valgemaks läks ja pilvede vahelt hakkas tuhmi päikesevalgust paistma, nägid nad, et Vesuuvi tipp oli kadunud ning kunagiste põldude, talumajade ja lopsakate viinamarjaaedade peale on laotunud paks hall tuhast vaip. Pompei mattus 5-8 m paksuse tuha ja pimsskivikihi ala. Linna 20000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastanud pimssist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutisi surnutest. Näha on, et paljud hukkunud hoidsid surmahetkel käsi või rätikut suu ees, et kaitsta end tuhapilve mürgiste gaaside eest. Väike Hercelaneum asus küll Vesuuvile