elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused. Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed, nagu nt jänesekapses, vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust. 3. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust.
Nt kõrb, troop. tegurid. omavaheline toitumissuhe. toimuvaid muutusi. vihmamets BIOOM BIOOTILISED TEGURID HERBIFOORIA ÖKOLOOGIA Erinevat liiki Organism, kes saab Organismide reaktsioon Ökosüsteemi organismide oma elutegevuseks ööpäevase valguse- ja troofilised tasemed, mille kooseluvorm, mis on vajaliku energia pimedusperioodi produktiivsus väheneb ühele osapoolele toidus sisalduva muutumisele kõrgemate tasemete kasulik, teisele aga orgaanilise aine suunas. FOTOPERIODISM kahjutu oksüdatsioonil. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOMMENSALISM HETEROTROOF
elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAP.-jäneskapsas,nisu-,odra-,kartulisordid
kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max
5% kehamassist. 11. 12. 1) südamelihased suurenevad ja seoses sellega suureneb ka löögimaht 2) tugevnevad hingamislihased ja kopsumaht suureneb 3) skeletilihased suurenevad( suureneb müofibrillide hulk ja sidekoe hulk) 4) suureneb oskus lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed vajavad õitsema minekuks üle 12- tunnist päevavalgust. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib ka loomade sigimist ja rändeaega. Lisaks sellele on paljud loomad aktiivsed kas öö-või päevaajal. Aktiivsustüüp võib muutuda aastaajati. 14
võõrliikide sissetoomine,loomsete resuurside kotnrollimatu kasutamine.abiootilised tegurid.valgud:inimene näeb valgust laine pikkkusena 380-760Nm.nähtav valgus on loomadele nägemiseks ja taimedele fotosünteesi toimumiseks.infrapunakiirgus-neeldub organismides ja toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel.taimed:lühipäevataimed:õied moodustavad ainult siis kui päevavalgus periood ei ületa 12tndi(riis,kanep).pikapäevataimed:vajavad õitsema minekuks üle 12tunni päevavalgust(kartul,hernes,nisu).päevavalgus reguleerile taimede puhkeaja lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid nim biootilisteks teguriteks.1.sümbioos-on eriliiki organismide vastastiku kasulik koos eluvare
Kasulik loomale. Näiteks lehetäi, maipõrnikas ja metskits, kes toituvad taimeosadest. Bambus -> panda jne. Taimedel on selle vastu kujunenud kaitsekohastumused (ogad, okkad, karvad jne). Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Näiteks inimene ja tema sooles elavad bakterid, algloomad, samuti takjas ja imetaja, samblik ja puu, orhidee ja puu. 3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Näiteks sõltub taimede õite moodustumine ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Selle põhjal eristatakse lühi- (riis, kanep, tubakas) ja pikapäevataimi (kartus, oder, hernes). 4. Temperatuuri toimet saab hinnata taime arengu või ainevahetuse järgi. Alumine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille arenedes organismi areng seiskub ja ta hukkub
1) Abiootilised tegurid tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (nt:päevalill) Infrapunavalgus (soojuskiirgus) neeldub organismides ja mõjub soojusena. Eriti oluline kõigusoojastele organismidele.
tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi varjuvad soojematesse paikadesse või jäävad talveunne. Magvate loomade ainevahetus aeglustub ning energiavajadus on minimaalne. Imetajatest jäävad talveunne nt. karu ja mäger. Paljud linnud lendavad soojematesse paikadesse. Püsisoojaste
Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis, kaer, kartul, lina. 3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest. N: võilill, nelk, tomat, kurk. Valgus- ja pimedusaja pikusele reageerivad ka loomad. Rändeperiood, karvavahetus. 5
SÜMBIOOS Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. SÜMBIONID Vastastikku kasulikult koos elavad organismid. ENDOSÜMBIOOS Vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise organismi kehas. EKSOSÜMBIOOS Organismide vaba kooselu vorm. MÜKORIISA/SEENJUUR Taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos. KOMMENSALISM Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu . FOTOPERIODISM Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. LÜHIPÄEVA TAIMED Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi. Organism saab elada ainult sellises elupaigas, kus talle on tagatud vajalikud elutingimused. Elutingimused kujunevad looduse eluta ja elusosa koosmõjul. Olulised looduse eluta osa tegurid on valgus, temperatuur, vesi(niiskus) ja õhk.
Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim
kesmistab temperatuuri. Reguleerib atmos- Sünergism-on erinevate keskkonna- Tardunie letargia-enamasti fääri gaasilist koostist(O2jaCO2 tasakaalus) tingimuste koosmõju lühiajaline sügava une taoline Elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalike Fotoperiodism-organismide reaktsioon seisund madalate temp. Üleelam. füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi Suveuni-kuumade ja kuivade maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. Muutumisele aastaaegade üleelamiseks Kõigesoojased-sõltuvad otseselt välis- Bioom-samatüübiliste ökosüsteemide anabioos-organismi eluprotsessid Keskkonna temp.(kalad,selgrootud, kogum. Sedavõrd aeglustunud, et
Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat
Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule
o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust üle 12 h ööpäevas, nt kartul, hernes. o Lühipäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust alla 12 h ööpäevas, ntkanep ja riis. Õitsevad hilissuvel, sügisel või talvel.
vegetatsiooniperiood kasvamisperiood 1 Taimede eluks vajalikud tingimused 4 1.1 Valgus Valgus on roheliste taimede elus esmajärgulise tähtsusega tegur, sest valguseta ei toimu assimilatsiooni, orgaanilise aine produtseerimist, valguse puudumisel kasvanud taimed on etioleerumid st. neil puudub klorofül. Taimede kasv sõltub valguse intensiivsusest ja valguse kestvusest (päeva pikkusest).Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks, mis avaldub kõige selgemini taimeriigil.(Laas 1967) Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talituslikke muutusi. Näiteks sõltub paljude taimede õite moodustumine ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2
sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone Fotosüntees taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad,
4. kisklus e. karnivooria saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits gepard 5. herbivooria taimetoidulise looma e. herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe nt bambus hiidpanda 6. kommensialism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). Alumine taluvusväli teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukub. Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temp. on 4 kraadi.
Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri.
Ökoloogia Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
· Fotosüntees taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest. 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinealt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti.
Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja putuktoitulistel taimedel (huulhein). Taimede elu rütmid: Tsirkaadne rütm aktiivsustsükkel ca 24-tunnise perioodiga. Fotoperiodism Taimede arengu sõltuvus valgus- ja pimedusperioodi vahekorrast. Eristatakse lühipäeva- ja pikapäevataimi, vastavalt kuni 10-tunnise ja min. 14-tunnise valgus- perioodiga, ja päevapikkuse suhtes neutraalseid taimi. Seejuures on olulisem pimedus- perioodi pikkus. Taimsed hormoonid ehk fütohormoonid sünteesitakse taime erinevates rakkudes, mitte spetsiifilistes kudedes või organites. Auksiin: Indooli derivaat, Soodustab rakkude jagunemist ja venitust, Taime tipu ja juurte kasv, Esineb
Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 91)Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest. 92)Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93)Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea
· Fotosüntees taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
• Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt. oder, nisy, hernes, kartul vajavad õitsemaminemiseks rohkem kui 12 tunnist päevapikkust.
mis talletati ainesse ja mida organism saab kasutada talitlemiseks. Energia vabastamiseks on vaja hapnikku (pöördreaktsioon), et energiarikast ainet oksüdeerida = põletada, mille käigus energia jälle vabaneb. Koos aastaaegade vaheldumisega muutub meie kliimavöötmes ka päeva pikkus – valgusperioodi pikkus. See avaldab mõju ka taimede ja loomade elutegevusele. Fotoperiodismiks nimetatakse organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Kõige selgemini avaldub fotoperiodism taimedes, kutsudes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi taimede talitluses. Näiteks sõltub taimede õitsema minemine päeva pikkusest. Seetõttu jagatakse taimed ka lühi- (daalia, krüsanteem) ja pikapäevataimedeks (nisusordid, kartul). Leidub ka taimi, mille talitlus sõltub valgutingimustest väga vähe või üldsegi mitte.
pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Suured pöördumatud muutused viivad uute koosluste tekkimiseni, toimub vahetus e. suktsessioon. Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv ökosüsteemide väljakujunemise ja stabiliseerumise protsess, mille vältel asendub üks kooslus teisega. Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toiteainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks.
• Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
annaabi.ee 
