Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks.
Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks.
tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute , veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptatsioon võib olla kahesuunaline: 1) Positiivne adaptatsioon tundlikkuse suureneminem tavaliselt nõrga ärritaja toimel nt pimedusadaptatsioon;kuulmisadaptatsioon vaikuses viibimisel. 2) Negatiivne adaptatsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu, Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil
tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute , veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptatsioon võib olla kahesuunaline: 1) Positiivne adaptatsioon – tundlikkuse suureneminem tavaliselt nõrga ärritaja toimel – nt pimedusadaptatsioon;kuulmisadaptatsioon vaikuses viibimisel. 2) Negatiivne adaptatsioon – aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu, Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil
vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Ajalis- ruumilised mõjud nägemises: Adaptatsioon ja kontrast Adaptatsioon Valgusadaptatsioon võimaldab meil selgelt näha valguse suure intensiivsuse puhul ja jätab meid raskustesse heledasti valgustatud ruumist nõrgalt valgustatud ruumi mineku esimestel hetkedel. Pimedusadaptatsioon võimaldab meil näha nõrgalt valgustatud keskkonnas ja tekitab "lõikavalt heleda valguse" tunde ootamatul valguse süütamisel pimeduses. Kolvikeste pimedusadaptatsioon on umbes 3 korda kiirem kui kepikestel. Võrkkestal stabiliseeritud kujutis, mille liikumine silma liikumiste tõttu on välistatud, kaob meie teadvusest ruttu, me ei näe seda enam 20 sekundi pärast peale valguse sisselülitamist. See tõestab, et nägemissüsteem vajab nägemiseks muutuvat, uuenevat informatsiooni.
annaabi.ee 
