Minu moodi usk - essee
Minu usus puuduvad reeglid. Puudub ülim olend, kelle poole pöörduda, sest minu usus on
ülimaks olendiks inimene ise koos oma heade ja veadega. Et olla õnnelik tuleb kõigest võtta
viimast, jättes kõrvale kahtlused ning skeptilise meele. Liiga hulluks muidugi minna ei tohi ning
inimene peab endale leidma kindla koha siin elus ning õppima olema õnnelik. Peab uskuma
kõike ilusat, kuid seda enam-vähem reaalsuse piiridesse jäädes. Vastasel korral võib kukkumine
helesiniselt pilvetupsukeselt olla väga valus. Elus on palju ilusat ning et kõike seda kogeda tuleb
olla julge ning endasse ning oma tegemistesse uskuda. Ma pole endale seadnud reeglit, millesse
ma võin uskuda ja millesse mitte. Mull on terve elu veel ees ning küll elu mind õpetab. Mingi
jõud kuskil, keegi, kunagi on võib-olla et isegi olemas, kuid selle väljaselgitamiseni pean
kergemaks uskuda maapeaalsetesse ning reaalsuse piiridesse jäävatesse asjadesse ja nähtustesse.