Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt pilootarutelu käigus katsetada. Fookusgrupi puhul oluline, et analüüsi ühikuks on rühm, mitte indiviidid, kes diskussioonist osa võtavad. Nii ei ole see viis intervjueerida mitmeid inimesi samaaegselt, vaid uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis, sotsiaalse suhtlemise kaudu, kommunikatiivses protsessis. Saadakse teavet mitte ainult selle kohta, mida inimesed mõtlevad, vaid ka kuidas nad mõtlevad ja miks. Fookusgrupi puhul saab välja selgitada ka
Fookusgrupp (rühmavestlus) - Kvalitatiiv-uuringu vorm, kus valitud sihtrühma esindajaid (ühes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) ei tohiks olla omavahel tuttavad Läbiviimine: Küsimuste ettevalmistamine Pilootarutelu läbiviimine Vestluse korraldamine - ettevalmistus sama mis intervjuul leppida kokku aeg, koht jne Kasutamine: Uurimuse algjärgus aitab selgitada tausta enne küsitlust hüpoteeside genereerimiseks arvamuse ja suhtumise uurimiseks keelekasutuse, sõnavara uuringuteks uurimuse lõppjärgus andmete tõlgendamiseks, üldistamiseks Eelised: Lühikese ajaga terve grupi arvamus, suur hulk andmeid Kõik saavad sõna mitme inimese arvamus Läbipaistev