Vana maailma muusika
meloodiakäike, laulu põhirütmi, helilaadi ja laulu vormi), mida peab kitaara saatel
lauldav kultuslik laul järgima.
Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk
DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem
väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju
keerukam ja virtuoossem muusikaline väljenduslaad ning samal ajal algas ka
väljapaistvate pillivirtuooside tegevus. Muusika hakkas esmakordselt esile
tõusma iseseisva kunstina ja aegamööda lagunes tema loomupärane ühtsus luule
ja tantsuga.
Hellenismi ja Rooma võimu ajastul segunes klassikaline kreeka kultuur teiste
piirkondade traditsioonidega. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad
muusikateoreetilised tööd. Vanakreeka kultuuri hilisest ajajärgust on teada ka
mõnikümmend muusikanäidet. Kreeklased kasutasid kaht erinevat noodikirja:
annaabi.ee 
