See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.s-jaani.ee/kultuur.html http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.html
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine.
· Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine · Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene,
Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline. Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda mängimas sümfooniaorkestrit kuna instrumentaalmuusika meeldib mulle ikkagi rohkem ning eelistan külsatada kontserdeid, mis on rohkem pillimuusikale keskendunud. Lõpuks sai kuulda Narva Sümfooniaorkestri mängu. Esimeseks palaks oli Mihhail Glinka "Komarovskaja". Kuna ma pole varem Narva Sümfooniaorkestrit mängimas näinud,oli mulle suureks üllatuseks niivõrd hea ja kvaliteetne mäng. Kohe-kohe ilmus lavale ka Olga Sosnovskaja, kes esitas Rimski Korsokovi "Snegurotskat", "Marfa aariat" ooperist " Tsaari pruut" ja Pjotr Tsaikovski "Lolanta aariat" ooperist "Lolanta".Kuna olen
ajal olid väga tähtsad. Rahvalaul ja - muusika jaguneb kaheks: uuemaks ja vanemaks. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõttelaadi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani Vanemale pillimuusikale on omane modaalne ehk laadiline mõtlemine, kitsas meloodia ulatus, ühehäälsus, lühikesed vormid, üsna rahulik rütm ja lühikeste vormiosade varieeriv kordamine. Harmoonias on põhiliseks kahe erineva harmooniagrupi vaheldumine. Vanema rahvamuusika alla võib liigitada vanemad torupilli-, parmupilli-, sarvepillilood, mõningad torupillipärased viiulilood. Arvatavasti on ka väikekandlel mängitud vanemale pillimuusikale iseloomulikku repertuaari
See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed. 17 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/mart_saar.htm http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/saar.html 18
tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed. 30 KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Hüpassaare laulik Mart Saar" Tln. "Eesti Raamat". 1982. 2. Laanepõld N. & Rumessen V. Mart Saar. ,,Fotokroonika elust ja loomingust". Tln. "Eesti Raamat". 1983. 3. Leichter. K. Mart Saar. Tln. Eesti Riiklik Kirjastus. 1964. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar 5. http://www.koolielu.edu
Viiul oli soolopill, kuid sobis ka ansamblisse koos kandle ja lõõtsaga. Hiiu ehk rootsi kandle korpus koosneb harilikult nelinurksest, mõnikord ka viiulit meenutavat kõlakastist, mille ülaosas on nelinurkne keerdpulkadega raam. Keeli on kolm-neli. Mängides toetatakse pilli alumine ots püstloodis või veidi kaldu põlvedele. Poognaks on hobusesabajõhvidega vibu. Hiiu kandle kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde viiulit, kuid pill pole kõlalt nii puhas. PillimuusikaVanemale pillimuusikale on omane valdavalt ühehäälne mõtlemine, pillide võimalustele vastav kitsas heliulatus, üsna rahulik rütm ja lühikeste vormiosade varieeriv kordamine. Uuemat pillimuusikat iseloomustab suurem heliulatus, mitmekesisemad rütmid, pikem kindla vormiga meloodia ning funktsionaal- harmooniline mõtlemine (n-ö kolme-duuri lood). Heliulatus laienes, kui kasutusele tulid suurema heliulatusega pillid (viiul, uuem kannel, lõõtspill).
annaabi.ee 
