ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1
Avangardism Muusika pärast II maailmasõda Esile kerkis uus põlvkond heliloojaid, kes vastandusid silmatorkavalt eelnevatele. Hakati eksperimenteerima: * Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja
jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine lihtsustumine,väärtustati meloodilist joonist ja vormi osas täpset, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. P. Hindemith, I. Stravinski Avangardism- Pärast II Maailmasõda Euroopas ja Ameerikas. Serialism aleatoonika, pointillism, elektronmuusika. Elektroonilised väljendusvahendid, eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega. J. Cage, P. Boules. Minimalism- 20 saj keskel, USA-s. Algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad.muusikalise-dramaturgilisest arenduse puudumine, heakõlaline konsoneeriv helikeel. S. Reich, P. Glass
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, klaveritrio, keelpillikvartett, klaverikvintett, puhkpillikvintett. 5. Millise sõnaga on asendatud Mina tean!
Muus i k a a ja l u g u Avangardism Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Ajaloolisest seisukohast kasutavad muusikateadlased mõistet "avangardmuusika" erinevate kunstmuusika zanrite puhul. Hakati eksperimenteerima: * Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardism Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus
CARL ORFF (1895 -1982) · Saksa helilooja · Töötas välja täiesti uue muusikapedagoogika ja uut tüüpi orkestri, kus domineerivad löökpillid. · Eesmärgiks egutada lapsi musitseerima pillimäng! · Orff instrumentaarium · LOOMING: o Lavalised suurvormid. Sulatas kokku muusika ja sõnalise osa. Süntees muusikast, sõnast, tantsust, lavalisest tegevusest. o Lavaline kantaat ,,Carmina burana" AVANGARDISM · Ekperimeneerimine ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga · Kasutati elektroonilisi väljendusvahendeid · Eelnimetatu tõttu hakati neid nim. avangardistideks või modernistideks · USA-s nimetati antud perioodi ekperimentaalmuusika ajastuks. JOHN CAGE (1912-1992) · USA helilooja, pianist, publitsist. Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid · LOOMING: o 1938 organiseerib esimese löökpilliorkestri ,,First construction". Seejärel ,,Second.." jne.
5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto) 9 Nonett Novem Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver · keelpillikvartett- kaks viiulit, viola, tsello · keelpillikvintett- kaks viiulit, viola, tsello, klaver · puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagot, metsasarv Puhkpillikvintett Keelpillikvartett
vahelisel perioodil Saksamaal Alban Berg (1885-1935) Vokaalmuusikas tekkis ülimalt intensiivne, sageli ülepakutud väljenduslaadiga ja Austrias. Anton Webern (1883-1945) kõnelaul. AVANGARDISM John Cage (1912-1992) Tekkis vastukaaluks sajandi I poole domineerinud kunstivooludele. Eksperimenteeriti (angloameerika maades Pierre Boulez (1925) ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega (serialism, aleatoorika, ,,modernism") Karlheinz Stockhausen (1928) pointillism). Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeiid, hüljati klassikalised Tekkis pärast teist Luciano Berio (1925-2003) vormid. maailmasõda Euroopas ja Krzysztof Penerecki (1933) Ameerikas, kestis 1970. György Ligeti (1923) aastateni.
sajandi I poole (muusika)kultuuri üldpildile; milliseks kujunes džässi ja popkultuuri vahekord; kas džäss kujunes Eestis vaadeldaval ajajärgul kontsertmuusikaks; kas meil kujunes välja rahvuslik džäss. Eesmärkide täitmisel oli seega kesksel kohal kõikvõimalike džässiga seonduvate andmete kogumine ja dokumenteerimine võimalikult usaldusväärse andmepanga loomiseks. Esmased ülesanded olid: džässorkestrite/-ansamblite levikuala kaardistamine, nende isik- ja pillikoosseisude, reper- tuaari, stiililise suundumuse ning mängutaseme väljaselgitamine; raadio, kino, heliplaatide ja nootide mõju uurimine džässi levikule; tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine; avaliku suhtumise ja seoses sellega džässikriitika jälgimine. Nende nähtuste sotsioloogiliste aspektide selgitamisel ja hindamisel toetutakse põhiliselt kultuurimuutuste ja akulturatsiooni teooriate seisukohtadele. 1.3. METOODIKA JA ÜLESEHITUS
annaabi.ee 
