muudab see oma karakterit, rütmi ja laadi seda nimetatakse teema transformatsiooniks. See idee vaimustas hiljem Liszti, Wagnerit ja Francki. Teose muusikas on tunda Beethoveni mõjusid (Berlioz oli selleks ajaks jõudnud kuulata 3. ja 5. sümfooniat): 2-ne koosseis + vaskpillid ja löökpillid. Täiesti omapärane on idée fixe'i kasutus ja mõningad orkestratsioonivõtted, üldse on rõhk erinevatel orkestrivärvidel, mille jaoks vajab Berlioz uusi pillikooslusi. Teose programmis on selgeid vihjeid autobiograafilisusele: kunstnik = Berlioz, armastatu = Harriet Smithson (näitlejanna) ja nende heitlik suhe. Teos on vormilt sümmeetriline, kõige ulatuslikum on keskmine osa: I Allegro (sonaadivormis) II Ball (valsilik) III Largo (aeglane osa) IV Marss (skertso funktsiooniga) V Finaal (rondolik) I Unistused-kired: peategelane näeb nägemust kaua aega otsitud ja oodatud unistuste naisest ning armub. Lahvatavad lootused ja kired
Kirjutas kokku 6 sümfooniat. Armastab siduda elektronmuusikat akustilise muusikaga. ,,Südameasjad" algmaterjaliks südamest tehtud ultraheli ülesvõte, elektrooniline ja akustiline muusika, ruum, improvisatsioon. Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959) Pani alguse Nyyd festivalile koos dirigendi Olari Eltsiga. Teda peetakse muusikaliseks arhitektiks peamised on muusika ülesehitamise printsiibid (vorm). Huvitavad ja erilised tämbrikooslused. Kasutab erilisi ja tavatuid pillikooslusi. Teoseid: · Sümfoonia seitsmele (tema asutatud bänd In Spe) · Arhitektoonika Aleksander Kunileid (1845-1875) Lõpetas 1868 Cimze seminari ja jäi sinna ise õpetajaks. 7 Kunileid on oma isamaalisuse teemat käsitlevate koorilauludega teerajajaks. Paljudele lauludele on teksti kirjutanud Lydia Koidula. Parimad laulud: · Sind surmani · Mu isamaa on minu arm · Õitse ja haljenda
Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959) Pani alguse Nyyd festivalile koos dirigendi Olari Eltsiga. Teda peetakse muusikaliseks arhitektiks peamised on muusika ülesehitamise printsiibid (vorm). Huvitavad ja erilised tämbrikooslused. Kasutab erilisi ja tavatuid pillikooslusi. Teoseid: Sümfoonia seitsmele (tema asutatud bänd In Spe), Arhitektoonika URMAS SISASK (1960) Klaveritsükkel Tähistaevas I osa Põhjataevas - aluseks põhjarahvaste tähemüüdid, II osa Lõunataevas - aluseks aborigeenide tähemüüdid. Lisaks sellele palju üksikuid tähistaeva-teemalisi teoseid. Sisaski muusika on müstiline, lummav, fantaasiarikas, lööv, lihtne, loodusjõuline, siiralt lapsemeelne, justkui pärineks mõnest teisest galaktikast. Heliteose loomiseks