Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks
Hääl on... Kõige vähem muudetav komponent suhtlemisel! 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: toon helitugevus kiirus pausid Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Ära püüa korraga öelda liiga palju . Mida lühem sõnum, seda parem. · Ära seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi Mitteverbaalne väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e. Poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Liigutused käte ja jalgade liigutused · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine punktsuaalsus · Abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad Näiteid liigutustest · käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev)
asutusse sisenedes rõõmsalt ei tervitata ja meeldivalt ei suhelda. Kooli raamatukogu külastasin sel põhjusel, et õpikute I osad said läbi ja oli vaja välja võtta II osa eksemplarid. Eelnevalt teadsin, et raamatukoguhoidja meeleolu on heitlik ja oleneb kuuseisust ja jumal teab millest veel. Töötan väikeklassi õpetajana, kus õpib kaks õpilast. Sügisel laenutasin neli komplekti õpikuid, mis ma tol päeval otsustasingi tagasi viia. Õpikuid tagastades raamatukoguhoidja ärritus, pilkkontakti me ei saavutanud. Ta asus raevukalt lappama paberkataloogi, internetikataloogi ja siis veel suurt märkmikku. Ütlesin teenindajale rahulikut, et kõik õpikud vormistas ta sügisel minu lugejakaardile. See ärritas raamatukoguhoidjat veelgi rohkem. Ta viskas minu lugejakaardi mulle ette ja käratas: ,,Mhh! Vaata ja kontrolli!" Säilitasin rahu ja naeratasin. Vastasin: ,,Tänan! Sügisel õpikuid laenutades Te ütlesite, et kirjutate kõik raamatud minu lugejakaardile
hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e. läheduse väljendamine · sotsiaalne kontroll Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning
Paljud autistid jäävad aga kogu eluks sõltuvaks kõrvalisest abist. Antiik ja keskajal: ,,haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". Autismi enne tamine ei ole võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased zestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides
paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast luuakse. Kehakeel äriläbirääkimistel Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene Kehakeel kliendi töös Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga
hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel
Aktiivne kuulamine -5- Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma. HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST Hea kuulaja tunnused on: Astub eemale segajatest Hoiab sobilikku pilkkontakti Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine
Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (2.Lk: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel
kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt". Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata: distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2. Suhtlemistõkked Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist ja sellest aru saamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Üheks põhjuseks, miks info ei jõua pärale on mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus.
Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde. Kui suhtlen, suudan tavaliselt olla siin ja praegu ja ei lase ennast häirida eelnevatest ega tulevatest situatsioonidest. Püüan aja maha võtta ja olla nii füüsiliselt kui vaimselt kohapeal. Suheldes üritan olla avatud. Ei vestle inimesega seistes tema poole seljaga. Ikka näost-näkku. Eelistan luua pilkkontakti ja vaadata otse silma. Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Ei kasuta parasiitsõnu (tavaliselt jälgin ennast) ja ei ropenda. Hoian distantsi, ei lähene inimesele liiga lähedale. Ei tunne ennast mugavalt, kui vestluspartner on väga lähedal ja puudutab. Kui teen tööd ei taha, et seistakse selja taga. Ma olen enda jaoks välja töötanud erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ja kasutan neid vastavalt rääkija esinemisstiiliga
Valdavalt saavad pisikestest probleemidest suured konfliktid just sellest, et ei kuulata ja ei arvestata üksteise tunnete, vajaduste ja arvamusega. Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu. Muidugi on inimese isiksuseomadused suuresti muutumatud, siiski saab iga inimene teadlikult otsustada kuidas erinevates olukordades käituda ning oma käitumist avatumaks ja meeldivamaks muuta. Et olla meeldiv suhtluskaaslane peaks algatuseks naeratama, looma pilkkontakti ja sobivusel kätlema. Vältima peaks argressiivset käitumist, tarbetu ja segase info andmist ning vestluspartneriga ühel ajal rääkimist. Üleüldine viisakus ja empaatia vestluspartneri suhtes ning dialoogilisuse põhimõte tagavad meeldiva vestluse. Oluline pole mitte ainult see, mida öeldakse, vaid ka kuidas seda öeldakse. Mina pean ennast päris heaks suhtlejaks ja klienditeenindajaks, sest mulle ei valmista
rohkem oma emotsioone. Teine äärmus – Internaalid, kinnisemad. 3) Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid – Mitteverbaalne suhtlemine on inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt) Näoväljendused – Inimene on suuteline näolihastega edasi kandma 10 000 erinevat emotsiooni. 6 põhi emotsiooni väljendust ( Õnn, üllatus, hirm, viha, vastikus ja kurbus) on ära tuntavad erinevates kultuurides. Näoväljendused kujunevad välja viiendaks eluaastaks
Autismiga inimesed erinevad üksteisest autismile omaste iseärasuste raskuse, vaimsete võimete ja kaasnevate haiguste poolest. Mõned neist saavad tänu headele vaimsetele võimetele ja vähestele autismile omastele käitumisjoontele täiskasvanuna iseseisvalt hakkama. Paljud jäävad pidevat abi vajavateks isikuteks. Autismiga lapsed ei tule enamasti ilma abita toime tavakooli programmiga ka siis, kui vaimsed võimed seda lubaksid. Autismiga inimesele on iseloomulik: - pilkkontakti vältimine ja kehalisest lähedusest hoidumine - eakohase kõne puudumine, kõne mittemõistmine või kõne puudumine - kõnekuulmise puudumine - ühetaoliste korduvate liigutuste tegemine jäsemete, keha või peaga - uutuste mittetalumine - omaette hoidumine või ebatavaline tegevus 9 Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu.
Selle põhjuseks võib olla tundumus, et konkreetsed inimesed on oma jutus kindlamad ning konkreetsemad. Ebakonkreetsed inimesed aga ebakindlamad. Tegelikult, aga on nii, et kuna silmad on hinge peegel, siis konkreetsed inimesed võivad kestvat silmside luues oma tegelikud mõtted(positiivsed/negatiivsed)ning tunded välja reeta. Ja sellepärast ei üritagi konkreetsed inimesed luua niivõrd kestvat silmsidet. 9. Kas oled nõus väitega: naised otsivad meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele silma? Joonis 13 Kas ole d nõus väitega: naise d otsivad mee ste st sage damini pilkkontakti ning vaatavad palju sage damini ve stluskaaslasele silma? (autor) 11 nõus
(Markov, 2006) 3 Autismi tunnused Kuigi autismi tunnused on igal inimesel erinevad (vaata Joonis 1), siis lisaks kolmele peamisele häirele, mis on mainitud eelmises peatükis, võib autistidel esineda: rutiinilembust; sensoorset ülitundlikkust; erilisi huvisid; õpiraskusi. (Autismist, 2014) Esimesed autismimärgid võivad esineda juba imikueas, näiteks ei talu laps pilkkontakti, tekivad omapärased näoilmed, ei soovi, et teda sülle võetakse jne. Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida stereotüüpilised liigutused, näiteks käega patsutamine või pea noogutused. (Autism, 2014) 4 Joonis 1 (Probleemid ..., 2014)
vajaduste tagaplaanile jätmine. Alistuva käitumise puhul loobub inimene enda õigustest ja teeb sageli seda, mida teised temalt ootavad või paluvad. Selline inimene nõustub teiste arvamusega, et mitte põhjustada konflikti. Ta ei tõsta kunagi häält, ei vaidle vastu ega kasuta halvustavaid sõnu. Kuna alistuvalt käituv suhtleja tunneb end vähetähtsana ja ebaolulisena, siis ta väldib silmsidet ning vabandab ühtelugu oma käitumise pärast. Mitteverbaalsed tunnused: o Õlakehitused o Pilkkontakti vältimine o Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: o Kahtlev kõnemaneer o Segane eneseväljendus o Enda ärakasutamise pakkumine o Avaliku konflikti vältimine Allaheitliku käitumisviisi eelistaja on pidevalt ärevil täpselt vastupidisel põhjusel: olen ma teiste vastu ikka piisavalt hea? Loomulikult ei teki ükski asi maailma tühjalt kohalt, ja nii on ka alistuval käitumisviisil omad plussid. Alalhoidliku käitumisviisi eelistajat ei iseloomusta aga mitte niivõrd kartlikkus
· Esita oma mõtted loogilises järjekorras ja tee jutust vahekokkuvõtteid · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat 48 Üldised soovitused · Ära seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti 49 Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 50 Mitteverbaalne väljendus · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- 120cm) · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine)
· Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat 47 48 8 Üldised soovitused Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Ära seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, täpsustavaid/selgitavaid küsimusi katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma · Miimika soovitav näoilme näoilme, allub intonatsiooni, ära kiirusta tahtekontrollile · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi
· Esita oma mõtted loogilises järjekorras ja tee jutust vahekokkuvõtteid · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat 48 Üldised soovitused · Ära seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti 49 Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 50 Mitteverbaalne väljendus · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- 120cm) · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine)
Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (Nierenberg 1997: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet (2: 59 ). Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks
ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: · Õlakehitused · Pilkkontakti vältimine · Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: · Kahtlev kõnemaneer · Segane eneseväljendus · Enda ärakasutamise pakkumine · Avaliku konflikti vältimine (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) On aga inimesi, kes sõltuvad teiste inimeste soovidest ja nõudmistest sedavõrd, et ei ole oma käitumises enam piisavalt iseseisvad. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist.
naabriga jäeb vähemalt üks iste vahele. Meile ei meeldi, kui keegi istub otse meie kõrvale, sest see on sissetung meie distantsiooni. Inimese distantsioonid jagunevad neljaks. Intiimtsoon ulatub kehapinnast 60 cm kuguseni. Sellesse tsooni lubatakse armsam, perekonnaliikmed, lähedased sõbrad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikust või ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama. Vaadake, kuidas täiskiilutud bussis väldivad inimesed pilkkontakti ja tõmbuvad eemale või jäigastuvad, kui kehaline kontakt on vältimatu. Kui keegi vaatabgi teistele otsa, on pilk põgus ja seda saadab viisakas, vabandav naeratus (McKay 1998: 62). Personaalne tsoon ulatub kehast 60 kuni 120 cm kaugusele, mis on mugav distants seltskonnas rääkimiseks. Selles piirkonnas räägime me inimestega, keda peame endaga samaväärseks: kolleegid, partnerid, sõbrannad jne. Tsooni kaugosas võite seisjaga ajada
kontaktivõtmise puhul. Teeninduskontakti puhul mõlemad osapooled tunnetavad oma rolli. Teenindaja saab oma oskuste piires teenindatavat abistada, juhendada. Teenindatav saab abi (infot, selgitust, kindlust), mille pärast ta teenindusasutusse pöördus. Seega astudes kontakti, et alustada suhtlemist, peab selleks kõigepealt seesmiselt valmis olema (ma tahan teenindada) ja seda välja näitama ka oma keha ja häälega (pöördumine kliendi poole, pilkkontakti võtmine, sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). Kõige olulisem on seesmine uskumus, et ma ise tahan suhelda ja teenindada/aidata. Sadama turu töötajad alustavad enamasti ise kliendiga suhtlemist ning teevad sellega ostlemise klientidele mugavamaks. Alati; 24% Harva; 12% Sageli/tihti; 65% Graafik 1
selgitamine arusaadavas terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Oskus infot anda ja hankida · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Vestluse juhtimisoskus · Kehtestamisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Hea kuulaja · Pühendab kliendile kogu tähelepanu on osavõtliku poosi ja näoilmega, väldib väliseid segajaid, hoiab pilkkontakti ja silmade ühist kõrgust, mugavat suhtlemisdistantsi, kasutab sobilikku kehakeelt · Paneb tähele ka kliendi MV väljendust ning reageerib kohaselt vaikib tähelepanelikult, soodustab/ julgustab, esitab küsimusi, ei katkesta kõneleja · Annab kliendile tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni
· Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju:
oma arvamust välja öelda ja proovib seda tõrjuda . Tavaliselt istub ebemenoppija teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpib oma riideid. See on kõige tuntub nõustamatuse liigutus . 8 ENESEKINDLUS JA ÄREVUS Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest . Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti ning vaatavad vestluskaaslasele kauem otsa , nad pilgutavad silmi vähem kui ebakindlad isikud . Ärevuse või kartuse suurimaks sümboliks peetakse köhatamist . Sagedaste köhatustega inimene viitab ebakindlusele ja hirmutundele ( näiteks suure rahvamassi ees esinedes ) . Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes ja see on inimese tasakaalutluse väline avaldus . Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele.
· Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju:
Neid tuleb kasutada ökonoomselt ning karistus peab olema väga täpselt määratud (Cooper, Ideus 1996: 52). · Valikuliselt tuleb ignoreerida sobimatut käitumist. · Antud laps vajab liikumisvõimalusi, mis peaksid mõistagi olema alati sihipärased. Kui selleks on võimalusi, võiks anda talle väikeseid ülesandeid, mis peavad aga alati olema otstarbekad. (Neuhaus 2001: 140). · "Lapse poole pöördumine lühikese pilkkontakti või põgusa kehakontaktiga, s.t. puudutusega, tagab selle, et laps suudab tähelepanu paremini õpetajatele suunata" (Neuhaus 2001: 142.). "Samas tuleb märkida, et füüsilist kontakti ei soovi kõik lapsed, mõned armastavad samas väga hellitusi"(Nõmme 2005: 37). · "Aeg maha" (Time out). Metoodika, mis võimaldab pidevas liikumises, impulsiivset last panna tekkinud olukorra ning oma käitumise üle järele mõtlema. Hüperaktiivne
ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: Õlakehitused Pilkkontakti vältimine Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: Kahtlev kõnemaneer Segane eneseväljendus Enda ärakasutamise pakkumine Avaliku konflikti vältimine (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) On aga inimesi, kes sõltuvad teiste inimeste soovidest ja nõudmistest sedavõrd, et ei ole oma käitumises enam piisavalt iseseisvad. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist.
Kuulamine on keeruline protsess: sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine, vastamine/talletamine. Sõnumi vastuvõtmine Sõnumi vastuvõtmine sisaldab endas kaks poolt: nägemise ja kuulmise. Nägemine on tähtis näoilme, zhestide ja keha liigutuste põhjal tekstist paremaks arusaamiseks. Samuti aitab huulte ja keele liikumise jälgimine paremini aru saada mõnedest keerulisematest häälikutest. Seega, efektiivne sõnumi vastuvõtmine eeldab pilkkontakti. /3/ Fokuseerimine Fokuseerimine tähendab tähelepanu koondamist mingile spetsiifilisele ärri- tusele. Kui sõnumi vastuvõtmine on passiivne protsess, siis fokuseerimine on aktiivne. Igal ajahetkel me võtame vastu palju erinevaid väliseid ärritusi ning sorteerime neist välja vaid meid enim huvitavad ja meile kõige olulisemad. Fokuseerimine nõuab reeglina suurt pingutust. Tuleb näha kõvasti vaeva välja filtreerimaks väliseid segavaid ärritusi. Samuti võivad fokuseerimist
positsiooni, kuningas troonil) 3. Aeg: täpsus hilinemine on lugupidamatus, paus tõmbab tähelepanu Kui õpilane vaikib, tuleb öelda, et ma tunnen ennast ebamugavalt Visuaalsed märgid 1. Näoväljendused 2. Silmaliigutused * Kaua otsa vasatamine halvakspanu märk. * Kui vestluspartner tundub atraktiivne, puulillid suurenevad * Silmad liiguvad vastavalt sellele, mis mõtted on. * Suhtlemisakt algab ümberlülitamisega. Suhtlemisakt lõpeb, kui lõpetan pilkkontakti. 3.Keha liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi kontroll jadomineerimine. Hoolivus kui õpilased tahavad küsida. 8) Käte asend Nõudmiste iseloom inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste sotsiaalseid oskusi läbi mitteverbaalse käitumise. Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama. 9) Puudutused 1) Positiivne afektiivne 2) Mänguline
4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon.
Lapsel, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, kellega tegelevad paljud erinevad inimesed, keda jäetakse üksi, on tihti suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta/ turvalisuseta ei ole suhtlemist. Järgmisel astmel asuvad kontakti saamine, maailma ja inimeste tajumine, ümbritsevate matkimine, esimesed häälitsused see eeldab lähedaste inimeste erinevaid kontaktiviise lapsega puudutusi, naeratust, pilkkontakti, see tähendab lapsele vastamist (naeratusele naeratusega), lapsele võimaluste andmist matkimiseks, tema esimeste häälitsuste tunnustamist ja mõistmist. Tuim ja külm vanem jätab suhtlemisoskuse arenemises just selles etapis midagi tegemata. Tagajärjeks on lapsel tekkivad arenguraskused, kontaktide loomisel ja säilitamisel tulevikus. Lapse arengus järgneb etapp, kus ta räägib iseendaga omas keeles
Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Kehtestavalt
alles Saksamaal. Tüdruk oli täiesti üleserutatud ja tegi paki ikkagi lahti ja läks näost täiesti valgeks, sest pakis oli surnud rott ja juures sedel kirjaga: "Südamlik õnnesoov! Oled aidsihaigete klubisse vastu võetud." Ühesõnaga palju paralleele, sealhulgas see, et ei soovita HIViga nakatanutega tegemist teha ja soovitakse nad ühiskonnast välja heita, ehkki on täpselt teada, kuidas HIV levib. Ka keskajal kardeti katku levikut pilkkontakti jms abil. Heideti haiged ühiskonnast välja, märgistati. Isegi siis, kui katkupisik oli avastatud, kiusati ikka veel inimesi katku pärast taga. Meile on olulised kaks teemat: kuidas teha ennetustööd ja kuidas käituda, kui klassis on HI-viiruse kandja. Tavaliselt on nii, et keegi ei tea, kui laps on HIV+. Eestis ei pea lapsevanemad sellest kooli teavitama. Seega probleemi näiliselt ei ole. Mõnes riigis on HIV+ üsna raske diskrimineerimise ohvrid, nad on eraldatud nagu pidalitõbised
lühem sõnum, seda parem · Tee jutust vahekokkuvõtteid Üldised soovitused · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ära liigselt seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja
vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt?
Nad arenevad aeglaselt umbes 25-eluaastani. Nende keskmine eluiga ületab tavaliselt 30 aastat. PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED 1. Avaldumine: Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasest käitumisest. Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismiga ka vaimse arengu mahajäämus erineval tasemel. Poistel 3-4 korda rohkem kui tüdrukutel 2. Iseloomustus: 1. väldib pilkkontakti ja hoidub kehalisest lähedusest; 2. ei kõnele eakohaselt, ei saa kõnest aru või kõne puudub täiesti; 3. puudub kõnekuulmine ja –mõistmine; 4. teeb korduvalt ühetaolisi liigutusi käte, jalgade, keha või peaga; 5. ei talu muutusi ja reageerib neile ägedalt; 6. ei mängi teiste lastega, hoidub omaette või mängib ebatavalisel. 3. Liigid: 1.Lapseea autism (Kanneri sündroom) – arenguhäired ilmnevad enne 3. eluaastat ning
Tegevuste iseloom: Verbaalne intrapersonaalne (nt joonistatakse pilt enda maailmast ja tutvustatakse selle abil end grupile) Verbaalne interpersonaalne (nt vesteldakse paarides ja seejärel tutvustatakse paarilist grupile) Mitteverbaalne intrapersonaalne (nt juhendatud lõõgastus ärevuse ja pinge maandamiseks) Mitteverbaalne interpersonaalne (nt grupiliikmed liiguvad mööda ruumi luues pilkkontakti kaaslastega). Tegevuste valik grupis sõltub: Grupiliikmetest (nende erinevused, sarnasused, isiksus, kultuuritaust, vajadused) Protsessist (kliima, grupiarengu etapid) Eesmärgist (grupiprotsessi edendamine; grupi sisuline eesmärk) Tegevuste liigid: Loeng Rollimäng Grupiarutelu (väiksed gr, suur gr) Praktilised harjutused (nn mängud) Psühhogümnastika grupiarengu ja emots seisundi edendamiseks
5. Perekonna süsteemi test mis iseenesest on ruudustik, nagu malelaud, kuhu peale skulptureeritakse pere ja palutakse uuritaval panna sellele lauale, mis on jagatud omakorda 10x10 ruuduks, erinevast soost figuuridega. Tuleb kujutada seal pere ideaalne ja konfliktiline olek. Nuppudel on silmad. Sellega saab vaadata, milline on pere struktuur hierarhiliselt ja emotsionaalsete kohesiivsete suhete poolest. Sidusust mõõdetakse kahe parameetriga: pilkkontakti intensiivsus ja distants puufiguuride vahel. Uuritaval palutakse ka panna igale pereliikmele (kui peab seda vajalikuks) kõrgendikud, mis näitab hierarhiat (näitab figuuri positisooni hierarhilises suhetes). Sekkumisstrateegiad Kolm erinevat pereteraapia voolu: 1. Konfliktikeskne - Milan'i grupp põhineb süsteemiteoorial. Pereterapeut keskendub konfliktile peres. Näiteks, kui on tegu sellega, et lapse ja ema vahelistest
välimus. • On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired (sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba. - sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus. - Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja nendega arvestada. - Hea psühholoogiline kontakt tähendab pigem vähe kui palju rääkimist. Eneseavamine enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt 1993). Eneseavamine - enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt. 1993)
Tuntud andekuse uurija Joan Freeman on andekate laste emotsionaalse külje kohta öelnud, et mõningane oht seisneb selles, et andekail võib tekkida oma iseärasuste ja teistest lastest erinevuse tõttu barjäär nii õpetajate kui ka kaaslastega ning siit tulenev endassetõmbumine (Unt 2005: 33). Kui varakult võib andekus ilmneda ja millised on selle tüüpilised tunnused varases lapseeas? Üheks eriti varaseks andekuse tunnuseks imikutel on peetud pilkkontakti olemasolu, mis võivat esineda lausa vastsündinuil, hiljem ka varast esemete silmadega fikseerimist. Iseloomulikuks on arvatud imiku aktiivsust ja elavust, naermist ja naeratamist ka võõrastele, vajadust stiimulite järele, arenenud orienteerumisrefleksi , uudishimu, head info vastuvõtmist ja töötlemist, võimet suhteliselt pikka aega ühele tegevusele kontsentreeruda. Kõik see loob head eeldused edasiseks arenguks. Eriti
- Liikumise piiratus Nutisõltuvuse abi - Alternatiivsed tegevused - Kindlad ajalimiidid - Välised ’stopid’ - Prioriteedid - Kaasuvate probleemide ravi Väikelaste vaimse tervise toetamine - Märka lapse sobivat käitumist ja anna ka lapsele teada et seda märkasid. - Kiita julgesti isegi siis kui tegu ei ole midagi märkimistväärt. - Anda erinimelisi ja palju kiitusi. - Tunnustada pilkkontakti, naeratuse ja entusiasmiga. - Kiita ka teiste inimeste ees, kiita ilma sarkasmita. - Näidata ette kuidas ennast kiita Sekku kui märkad: - Muutused meeleolus - Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu - Toitumine ja välimus - Probleemid ja eripärad suhtlemisel - Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju lapse seisundile
keele arengu suunas viinud Diskontiunuiteedi teooria – keel ilmnes järsul kaasaegsetel inimestel ~200k aastat tagasi Kõne kui žestikuleeriv keel – teooria et primitiivsed |estid ja teised kehaliigutused arenesid vokaalseks keeleks. Tõuge selleks – inimeste sotsiaalne elukorraldus nõudmis kommunikatsiooniks Üleminek vokaliseerimisele - Hakati kasutama rohkem tööriistu, käed olid rohkem hõivatud - Vaja vabaneda vajadusest pilkkontakti järele žestikuleerimisel - Energeetiliselt on kasulikum vokaliseerida kui žestikuleerida. Keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke - Dorsaalne tee – süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik - Ventraalne tee – semantiline töötlus - Broca ja Wenicke piirkond – kontrollivad kõnet - Wernicke – Geschwindi kõnemudel - Kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid
on võimalik neid tasandeid töötledes/töötades ilukirjanduslikku tekste. LAPS-TSK SUHTLEMISVORMID: Suhe on kahepoolne: lapse mõjutamis võimalused, eriti emal, väga suured. Kas laps on ise aktiivne suhtleja või mitte, kui EI ole, siis lapsevanemad tav tegelevad temaga vähe. Mitte iga tsk ei ole valmis lapsega palju suhtlema, ja see omakorda (+eelmine lause) pärsib lapse arengut. Oluliseks tuleb pidada pilkkontakti. Kas laps jälgib silmadega ümbrust, kui Ei, siis midagi võib valesti olla. Pilkkontakti puudumine on eriti iseäralik AUTISMI korral. Isegi kui ta midagi räägib, häälitseb. Intonatsioonile toetuvad häälitsused ja liigutused on eriti iseloomulikud esimestel elukuudel. Normaalse arengu korral suhtlemine esimese eluaasta teisel poolel muutub situatiivseks, nt haaratakse asju, see pole küll veel verbaalne, ent on seotud tegevusega. Sel perioodil hakkab kujunema ka kõne
ema rinnale jne. on just sellega seotud. Sünnituse järgne periood Osad emad kogevad kohe sünnituse järgselt suurt õnne, kiindumust lapsesse, teistel jälle arenevad need tunded aeglaselt. Ema ja isa alustavad tutvumist lapsega võttes teda sülle või lähedale, silitades teda, rääkides ja naeratades talle. Pilkkontakti leidmine loob positiivseid tundeid ja tugevdab ühtekuuluvust. Ema on sünnituse järgselt tundlik ja õrn. Ema on tundlik lapse nutule, naerule, naeratusele ja liigutustele. Sellise tundlikkuse abil saab laps kindlasti kuulduks ja tema vajadused täidetuks. Ta saab vajaliku hoolduse. Sünnitanud ema tundlikkus ei ole valikuline. Kõik asjad tunduvad
mistõttu on reeglid raske mõista. Võimekus varieerub intellektipuudest kuni andekuseni. Sotsiaalne areng Emotsionaalne isolatsioon mis ei tulene kasvatusest vaid lapsest endast, enesestimulatsioon (liigutused, millest kasu ei ole, teeb neid kaua aega) ja rituaalid, piiratud sotsiaalsed oskused. Raevuhood. Kommunikatsioon Pilkkontakti ja mitteverbaalse suhtlemise puudulikkus, kõne arenematus või kadu, kajakõne ja kohatu kõne (tihti Aspergeri puhul). Motoorika Omapärane kõnd, rasked hüpped ja jooksmine, haldjaslik olek ja stereotüüpsed liigutused. Eneseteenindus Magamise, söömise (söövad teatud kindlaid asju) ja enesehoolduse
annaabi.ee 
