Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. ,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele. Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudesmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nim. Radianiks. Maa liikumine võib jagada kolmeks komponendiks: 1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2
tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. Meteoor pole tegelikult midagi muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi.
jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. Meteoor
tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. meteoor Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Kui näed sellist "tähesadu", anna sellest teada
8 Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved)
miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda väiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb ümber Maa täistiiru, nimetatakse tähe- ehk sideeriliseks kuuks.
miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda väiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb ümber Maa täistiiru, nimetatakse tähe- ehk sideeriliseks kuuks.
*Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved)
24 Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1. Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km
Selle helendamist pohjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb umber Maa taistiiru, nimetatakse tahe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jouab Maa ja Paikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sunoodiliseks kuuks.
annaabi.ee 
