See võib põhjustada lastes arvamuse, et nende vanemad ei armasta neid piisavalt. Kuigi see ei ole nii tegelikult. Samas põhjustab füüsiline karistamine lastes viha ja vimma ning nad ei unusta seda juhtumit ega andesta oma vanematele. Raamatud, artiklid, seminarid ja kursused annavad kasvatusalast teavet. Üks soovitab last vajaduse korral käsivarrest sakutada, teine kutsub üles premeerima maiustusega. Väga olulina on luua lapsega pilgukontakt ja võimalikult palju temaga suhelda. Anda teada lapsele, et isa või ema on talle alati olemas ja toetavad kui vaja. Kasvatuses on olulisel kohal ka distsipliin. Distsipliini abil suunatakse laps teele, mida tal tuleb käia. Karistamine on vaid osa distsipliinist ja parem on, mida vähem seda kasutatakse. Oluline reegel on, mida parem distsipliin, seda vähem tuleb last karistada. Kuna kui lapsel on teada kindlad piirid, mida tohib teha ja mida mitte, siis on ka vähem karistamist.
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised
Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda. Näiteks häirib soomlase ja sakslase omavahelises vestluses sakslast soomlase vähene pilgukontakt. Pilgukontakti puudumist tõlgendab ta ebakindluseks: väikesed lapsed, kes on teinud midagi paha, ei usalda vaadata silma. Soome kultuuris väljendab aga pidev teise silmadesse vaatamine agressiivsust. Kõrvalseisjateks jääme seniks, kuni saame aru, mida inimesed meie ümber mõtlevad. Kuna pettumus johtub sellest, et ei mõisteta teise kultuuri kirjutamata reegleid, siis parim abi on teadmiste hankimine. Kaitsemehhanismidesse pagemine võib pingeid leevendada vaid hetkeks.
annaabi.ee 
