toetudes (suunasid last struktuuri teadvustama), jutustuse puuduva osa leidmine ning juurde mõtlemine ning täiskasvanu sisutaastavatele, järeldamis-tuletamisstrateegiate, kasutamist eeldavatele ning tegelaste tundeid, mõtteid (lokaalse sidususe strateegia) puudutavatele küsimustele vastamine. Kuna tüdruk tunneb jutustuse vastu juba loomupäraselt huvi, kuulas ta jutustusi meeleldi. Jutustuse struktuuri- ja sisuanalüüsi muutsid huvitavamaks pildiseeriatest puuduvate piltide leidmine kuuldu jutu alusel ja diktofonilt enda jutustuse kuulamine. Tegevusi analüüsides tekkis mõte, et töövõttena Tekstiloomeoskuse õpetamine 45 võiks veelgi enam kasutada lapse enda jutustuste salvestuste analüüsi, püüdes koos lapsega välja tuua, milline oluline info oli selles jutustuses olemas, mis puudus. Tegevustes ilmnes, et lapse jaoks ei olnud raske õppida koos emaga, ta suutis
TÖÖLEHT 11. MIS ON JÄRGMINE PILT? Kuulamine ja kõnelemine · Õpetaja selgitab, kuidas pildid on paigutatud, ja räägib, kuidas pilte õigesti lõi- gata ja kleepida: Missugune on pilt number üks? Kuhu me selle kleebime? Lõikame välja need pildid ja kleebime siia. Lõikame mööda joont. Paneme pildi täpselt joonte peale jne. Õpetaja tutvustab pildiseeriaid eraldi või kahekaupa. Kordamisel räägitakse töölehe kõigist pildiseeriatest, rõhutades konstruktsiooni kui ..., siis. · Õpetaja jutustab tekste üksikute lausete kaupa, esitades küsimusi ja vastates neile ise. · Kordamisel jutustab tekste vaid lausetega, mis on töölehe tagaküljel, ega katkesta küsimustega. · Kordamisel õpetaja ei jutusta tekste, vaid osutab piltidele, tegelastele, asjadele ja lapsed püüavad tekste ise jutustada. Kui sajab lund, siis vanaisa võtab lumelabida. Näidake, kus sajab lund! Kus on auto? Auto on lume all
annaabi.ee 
