et aidata noori kunstnikke. 1975 andis mees välja raamatu "Andy Warholi filosoofia: A-st B-ni ja tagasi". LOOMING Warhol alustas reklaamijoonistajana, mis aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertsliku ja standartsete valmiskujundite stiili kasutamise. Oma töödes rõhutas ta masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Ta oli võttis kasutusele siiditrüki, mis võimalas tal suurtes kogustes pildiseeriaid toota. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele ja nendib eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata
tegemata) P-KM -(konteksti 2 7% mittemõistmine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 23 Kokkuvõtvalt võib öelda, et vestlemisel ilmnevad lapsel vähesed raskused. Raskused ilmnevad lapse kõnes eelkõige süntaksi vigadena. Laura pragmaatilised oskused on häiritud vaid vähesel määral. Jutustamisoskus. Iseseisva jutustamise uurimiseks kasutati pildiseeriaid „Pallilugu“ (5-osaline) ja Tuvilugu“ (5-osaline, vt lisa 2). Vahendatud tekstiloome uurimiseks kasutati pildiseeriaid Lumememme-lugu (5-osaline) ja Vanatädi-lugu (5- osaline). Enne jutustamist pidi laps kõigi 4 seeria puhul järjestama pildid. Jutustamisel ilmnesid raskused aja- ja põhjus-tagajärg suhete väljendamisega (Tüdluk...tüdluk ja koer mängisid palli. Koel....tüdluk kogemata viskas vette. Ta ei teadnud, kes pe....päästab
Mujal luterlikes maades peetakse jõuluteenistus esimesel jõulupühal. Ants Viirese andmeil oli meil teenistus jõululaupäeval 19. sajandi keskpaigast. Küünlad haudadel Täiesti lahutamatult on kahe sajandi jooksul kuulunud jõululaupäeva juurde omaste haudadel käimine ja seal küünalde süütamine. Vahel on hauale viidud ka kuusepuu, mis on aga ilmselt taas pigem isiklikust suhtest lähtuv, mitte üldine tava. JÕULUVANA 1863-1886. aastani joonistas Thomas Nast pildiseeriaid Harper's Weeklyle. Tema joonistusi peetakse jõuluvana ja tema kodu kujutlust enim mõjutanuteks, sest piltidel näeme jõulumeest kirju lugemas, kinginimekirju vaatamas, pakkimas jpm. Legendi järgi tellinud Abraham Lincoln Ameerika kodusõja päevil kunstnikult pildi põhjaosariikide sümboolikaga, mis mõjunud lõunaosariiklaste moraalile eriti laostavalt. 1931. aastal joonistas Haddon Sundblom kuulsa pildi Coca-Cola reklaami jaoks, luues tüüpilise heasüdamliku habetunud
(Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Mitmed autorid (Westby, it, 2002, Karlep, 2003) soovitavad jutustamise õpetamisel materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu- letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal- dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Käesoleva
70 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 11. MIS ON JÄRGMINE PILT? Kuulamine ja kõnelemine · Õpetaja selgitab, kuidas pildid on paigutatud, ja räägib, kuidas pilte õigesti lõi- gata ja kleepida: Missugune on pilt number üks? Kuhu me selle kleebime? Lõikame välja need pildid ja kleebime siia. Lõikame mööda joont. Paneme pildi täpselt joonte peale jne. Õpetaja tutvustab pildiseeriaid eraldi või kahekaupa. Kordamisel räägitakse töölehe kõigist pildiseeriatest, rõhutades konstruktsiooni kui ..., siis. · Õpetaja jutustab tekste üksikute lausete kaupa, esitades küsimusi ja vastates neile ise. · Kordamisel jutustab tekste vaid lausetega, mis on töölehe tagaküljel, ega katkesta küsimustega. · Kordamisel õpetaja ei jutusta tekste, vaid osutab piltidele, tegelastele, asjadele ja lapsed püüavad tekste ise jutustada.