a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). · Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. d
1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile:
1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile:
1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal – puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö – tõi suurimat kuulsust Bütsantsile:
annaabi.ee 
