Esiajalugu ja selle periodiseering
7. sajandil elanud piiskop Ussher tegi selle põhjal kindlaks,
et maailm loodi 4004 eKr, hilisemad õpetlased panid selle täpsemalt
paika: nimelt toimus suursündmus 23. oktoobril 4004 eKr, kell 9.00
hommikul. See dateering andis õpetlastele kindla ja muutumatu piiri
esiajaloo uurimiseks ning kõik sündmused pidid sellesse mahtuma.
Veel 17. ja 18. sajandil ning 19. sajandi algul ei osatud muinasleidude
kohta adekvaatseid seletusi anda. Leide peeti kurioosumiteks
kivikirveid peeti piksekirvesteks, põletatud luutükikesi sisaldavaid
saviurne arvati olevat maa sees kasvanud loodusobjektid,
megaliitkalmeid aga olla ehitanud hiiglased.
Et niisugustest seisukohtadest vabaneda, läks tarvis kahte suurt
avastust. Esimene neist põhines geoloogial. Nii oli juba 1785 aastal soti
geoloog James Hutton oma teoses "Theory of the Earth" avaldanud
arvamust kivimite stratigraafiast, st nende paiknemisest üksteise peal
olevate kihtidena
annaabi.ee 
