20. Planktilise eluviisiga vetikad peavad olema võimalikult väikesed, et vajumiskiirus vees oleks minimaalne. 21. Sinivetikate arvukas levimine äärmiselt erinevates ökotoopides võimalik tänu madala valgusintensiivsuse efektiivsele kasutamisele, see võimaldab neil kasvada sügavamal epilimnioni alumises osas. Lisaks annab see sinivetikatele eelise võime siduda õhulämmastikku, kui vees on lämmastikudefitsiit. Tarbitakse ka sinivetikaid zooplanktoni poolt toiduks vähem. 22. Kuna pikoplanktoni väikese kerakujulise raku vajumiskiirus on praktiliselt olematu, on nad planktiliseks eluviisiks hästi kohanenud. Mida väiksem on rakusuurus, seda suurem on raku pindala/ruumala suhe. See võimaldab neil suhteliselt efektiivsemalt toitaineid omastada toitainetevaesest keskkonnast. Sinivetikate kasvu avameres limiteerivad kõige sagedamini lämmastik (N) , fosfor (P) ja nende vahekord (N:P), kuid väga sageli ka raud (Fe) , magneesium (Mg) ja molübdeen (Mo). 23
Ainevahetusprotsesside kulgemise määrab keha suurus. Väikeste elutegevus on kiirem – bioloogiliste protsesside kiiruse määravad mehhanismid, mis võtavad osa ainete transpordist üle keha pinna ja väike suurus – kiirem transport. Näiteks respiratsioon – oleneb keha suurusest. Kasv ja generatsioonide vaheldumine on ka muutuvad suurused, väiksed kasvavad palju kiiremini. Toitainete ülesvõtmise ja vabastamise kiirus. Pikoplanktoni arvele langeb 50-80% lämmastiku ülesvõtmisest. Veesambas enamuse produktsioonist annavad väiksed organismid. Kuna org arvukus ja keha suurus on pöördvõrdelises sõltuvuses – väikseid rohkem kui keskmisi jne. Kiskjate tarbitav saaklooma toiteväärtus peab piisavalt kõrgem olema, et kiskja saaks tema püüdmisest ja söömisest energeetilist kasu. Mida suurem on kiskja, seda vähem on neile sobivaid saakloomi (hunt hiir). Seejärel suutäie suhe konsumendi suurusesse
annaabi.ee 
