Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete
vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must. Käbikandvus algab avatud alal umbes 20-aastaselt- parim käbikandvus on 60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk
Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili) Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht) Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on piklikmunaja kujuga, nõrgalt südaja alusega , terava tipuga) Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas) Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae
Tüvekoor on pruun ja kaetud peente konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud (Johnson, Moore 2004; Johanson, Palmstierna 2006). Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega (Johnson, Moore 2004). Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekesega (Roht 2007). Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased (Laas 1987; Roht 2007). Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed (vt. Joonis 1, Laas 1987). Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes. Õied on kahekojalised ning enamik aiapuid on emastaimed (Johnson, Moore 2004)
Harilik äädikapuu pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eesti oludes on tegemist mitmetüvelise kuni 3 m kõrguse puu või paljuharulise põõsaga. Tüvekoor on pruun ja kaetud peente konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud. Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega. Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekeseg. Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased. Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed. Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes. Õied on kahekojalised ning enamik aiapuid on emastaimed. Ka viljad paiknevad pööristes
Harilikul männil on ka paiguti osaareaalid - Prantsuse Sevennid, Väike-Aasia jm. Võrsed: hele- kuni hallikaspruunid, paljad. Pungad: ruljad, tömbi või lühidalt terava tipuga, pruunid, vaigused. Okkad: lühivõrseil 2 - kaupa, kuni 7 cm pikad, teravatipulised, veidi keerdunud, karedate servadega, püsivad puul 3...4 aastat. Käbid: Emasõied õitsedes püstised ja punased. Käbi hakkab arenema järgmisel aastal. Valminud käbi 3...7 cm pikk, 2...3 cm läbimõõdus, piklikmunaja kujuga, pruun ja läikiv. Apofüüs on rombjas, tömp või teravatipuline, sõltuvalt sellest, millises areaali osas puud kasvavad. Seemned varustatud lennutiivaga. Harilik mänd on väga oluline puuliik hügieeni seisukohast, eritades õhku rikkalikult kahjulikke mikroobe tapvaid fütontsiide (kopsuhaigete taastusravikeskused on rajatud männimetsadesse). 9
Väike-Aasia jm. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hele- kuni hallikaspruunid, paljad. Pungad: ruljad, tömbi või lühidalt terava tipuga, pruunid, vaigused. Okkad: lühivõrseil 2 - kaupa, kuni 7 cm pikad, teravatipulised, veidi keerdunud, karedate servadega, püsivad puul 3...4 aastat. Käbid: Emasõied õitsedes püstised ja punased. Käbi hakkab arenema järgmisel aastal. Valminud käbi 3...7 cm pikk, 2...3 cm läbimõõdus, piklikmunaja kujuga, pruun ja läikiv. Apofüüs on rombjas, tömp või teravatipuline, sõltuvalt sellest, millises areaali osas puud kasvavad. Seemned varustatud lennutiivaga. Eestimaa ilusamad männikud kasvavad Kagu-Eestis liivastel nõmmealadel ja kõrgemad puud on kasvamas Järvseljal (hmax = 42,7 m (Relve, 2000)) ja jämedaim harilik mänd on pärit Võrumaalt, Kõrgepalu pargist (dmax = 146 cm (Relve, 2000)).
annaabi.ee 
