Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp) Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Antarktis, Austraalia) Maailmajagu- suur maismaa ala, mille piirid on kokkuleppelised ning välja kujunenud inimasustuse ja kultuuriajalooga (Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika, Antarktika) Ookean- maaimamere suurim osa (Vaikne ookean, Atlandi ookean, India
Maailmas toimunud muutused: 1. Indiaani kõrgkultuuride hävimine Indiaanlased surid Euroopast toodus haigustesse, tulirelvade haavadesse ja alkoholisse, mille taluvus neil väike oli. On teada, et 25 miljoni indiaanlaste asemel jäi alles ainult 1,5 miljonit indiaanlast. 2. kaubateede ümberpaiknemine Avastati uued kaubateed Indiasse. 3. Euroopa riikide koloniaalpoliitika Maailm jaotatakse huvisfäärideks. 1494 jaotatakse maailm Tordesillas'e lepingu järgi 46 pikkuskraadist alates kaheks. Lääne pool pidi minema Hispaania huvisfääri ja ida Portugalile (eelkõige Ladina-Ameerika). 1529 jaotati maailm Zaragoza lepingu järgi taas Hispaania ja Portugali vahel 145 pikkuskraadist alates kaheks. Ida pool pidi minema Hispaaniale ja lääne Portugalile 4. orjanduse ja rahvusvahelise kaubanduse algus Aafrikast viidi Ameerikasse 300a jooksul ligi 12 miljonit neegerorja. Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid.
Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma vastu, inimeste uudishimu, üks osa inimesi oli nõus siirduma nendele retkedele. Eelduseks oli ka see, et varakapitalistlik tootmine vajas rohkem tooraineid ja uusi turge. Tordesillase leping - 1494.a., Paavsti vahendusel tehtud leping Hispaania ja Portugali vahel(maadejaotus pärast 46 pikkuskraadi, lääne - Hispaania, ida - Portugal - Lõuna-Ameerika). Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad. Maailmakaubandus: suhkur, tubakas, kakao, puuvill, kuld, hõbe > EUR < vürtse, siid, portselan AMEER v(rämpskaup) AASIA < orjad AAFRIKA Reformatsioon Usupuhastus == reformatsioon. Ristiusu õpetuse puhastumine täiendustest ja tõlgendustes ja tagsi
Näiteks teravilja hind tõusis viis korda ja käsitöötoodete hind tõusis kolm korda sajandi jooksul. Kapital koondus kitsa ringkonna (suurettevõtjate) kätte. Maadeavastuste tulemused mujal maailmas: 1. Algas Euroopa riikide koloniaalpoliitika maailmas. Selle koloniaalpoliitika käigus jagatakse maailm mõjusfäärideks. Esimesed lepingu tegid 1494. aastal Hispaania ja Portugal ning see kannab nime Tordessilase leping. 46 pikkuskraadist alast läänepoole jäävad alad pidid jääma Hispaaniale ja idapoole jäävad alad Portugalile. Eeskätt kästiles see leping Lõuna-Ameerikat. Teine leping sõlmiti 1529. aastal ja tegemist oli Zaragoza lepinguga. 145 pikkuskraadist läänepoolne osa pidi minema Portugalile ja idapoolne Hispaaniale. Sellega jagati India ja seda piiravad alad. 2. Algad eurooplaste väljaränne avastatud territooriumitele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat
Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad 2 rassi: süvikukudulest (P. flesus trachurus natio baltica infranatio pelagicus) ja rannikukudulest (P. fl. tr. natio baltica infranatio sublitoralis) (Mikelsaar, 1957; ref. Mikelsaar, 1984). Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni, teise rassi lestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes ning tôenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades. Süvikukudulestad koevad normaaltingimustes aprillis-mais, rannikukudulestad, vähemalt Soome lahes, hiljem, peamiselt mais-juunis. Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese hôljumisvôimega. (Mikelsaar, 1984) Lesta leidub kogu eesti ranniku ulatuses, kuigi Soome lahe idaosas ja Riia lahes on teda vähem
30 e.Kr - Egiptusest sai Rooma provints 27 e.Kr ... 14 AD - Esimese Rooma keisri Augustuse valitsemisaeg 70...80. a - Colosseum (amfiteater Roomas, antiikaja suurim ehitis). 79. a - Vesuuvi purse 395. a - jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Rooma impeerium ulatus 10 pikkuskraadist läänes (Hispaania) kuni 45 idapikkuseni (Tigrise ja Eufrati vahel), 25 läänelaiusest (Egiptus) kuni 55 põhjalaiuseni (Inglismaal - Hadrianuse vall) - see oli riigipiir, mida roomlased ehitasid kaitseks barbarite rünnaku vastu. Geograafiliselt oli Rooma Impeerium väga palju sisaldav: siin olid erinevates piirkondades erinevad maastikud ja kliima. Rooma riigi ajalugu sai alguse Apenniini poolsaarelt, kus kasvasid eri liiki männid,
annaabi.ee 
