et inimene on alati igatsenud igikestvust. ,,Ainult minevik on surematu," väärikalt kõlav tõde, mis õigustab religiooni, alkeemikute ja maagide elutööd: otsida võimalust jääda ajalukku, kinnitada osake endast traditsioonidega ülekoormatud igavikku. Daniel Vaariku tähelepanek võrdleb seda tungi saada osa surematusest kõikvõimsa looduse seadustega: ,,Traditsioonidele on iseloomulik mineviku venitamine tagurpidi pikksilmaks, mille toru otsast sisse vaadates jääb mulje, et mingi asi on olnud aegade algusest peale, vahel jääb mulje, et tegemist on lausa loodusseadusega." Siit leiab veel ühe põhjenduse, miks on traditsioone vaja: saamaks rahuldatud soovi osaleda milleski iidses või kauakestvas, mis tundub inimese lühikese elueaga võrreldes lausa surematu. Alati saab hakkama minevikku teadmata, ent see on sama ebameeldiv kui sihitu
Tartu observatooriumi 1,5 meetrise teleskoobi peapeegel kaalub 850 kg. 400.aastaga on teleskoobi ehitus tundmatuseni muutunud, kuid olemus ja funktsioonid ikka samad. See kogub tähelt või mõnelt muult taevaobjektilt kiirgust, laiemas mõttes elektromagnet kiirgust ja suunab viimase kas inimsilma või mõnesse muusse vastuvõtjasse. 19. Saj keskpaigani oli ainuke registreeriv vahend inimsilm ning kõik vaatlused tehti läbi teleskoobi vahetult silmaga. Rahvas nimetab teleskoopi ka pikksilmaks. Fotograafia ning mitmesuguste elektroonsete vastuvõtjate tulekuga on vaatleja-astronoomi vahetu kontakt teleskoobiga ühe vähenenud. Nüüdisaegne teleskoop on keerukas instrument , kus kasutatakse palju tipptehnoloogiat. Et valmistada suuri teleskoobipeegleid mis poleks liiga rasked, selleks on kaks lahendust: Esimesel juhul tehakse peegel küll paks, kuid mitte täisklaasist vaid kärgstruktuuriga. Peamine peegelduv kiht on ühtlane klaasikiht, ülejäänud osa on aga poorne
annaabi.ee 
