Läti ajalugu
1582 aasta jaanuaris sõlmiti vaherahu, sõjategevus poola ja venemaa vahel lõppes, poolakas said
enda kätte kõik vana-liivima alad mis olid venemaa oma, ka tartu piiskopi. 1583 lõppes sõda
täielikult. Vene-liivimaa sõja tulemusena kujunes, endine vana-liivimaa ja tema senistest riikidest
polnud midagi alles jäänud, vaid jagunes kolmeks, kõige suurem osa oli poola oma Väinajõe
põhjaosas, ida lätid ja lõuna eestit , kuramaa ja semgale . Riia linn pikistasid nad riia kaupmeestel
hingekõri kinni 1582 aastal andis riia raad ustavus vande Poola kuningale.
1600-1601 olid rootslastele edukad, hõivati lõuna-eesti, põhja-läti ainus mida ei suudetud ära võtta
oli Riia linn. Põhjuseks edule oli neid takistamas polnud kedagi, Poola sõdis mujal, , väiksed väed
olid eirnevate linnuste juures. Poolakate edule aitas kaasa ratsavägi, millele rootsi ajalvägi ei
suutnud vastu panna