3.56. Ekvivalentse tala neutraaltelg asub tavaliselt põhjale lähemal, kuna põhjas on palju pikisidemeid veerõhule vastu panemiseks: zp=0,4-0,45H. Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele (vt. Joon. 3.57). Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid – põiktalade ja põikvaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi (Joon. 5.58). 42 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012.
Ekvivalentse tala neutraaltelg asub tavaliselt põhjale lähemal, kuna põhjas on palju pikisidemeid veerõhule vastu panemiseks: z p=0,4-0,45H. Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele. Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid - põiktalade ja põik- vaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1.Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust.
Ekvivalentse tala neutraaltelg asub tavaliselt põhjale lähemal, kuna põhjas on palju pikisidemeid veerõhule vastu panemiseks: zp=0,4-0,45H. Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele. Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid - põiktalade ja põik- vaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1.Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust.
Ekvivalentse tala neutraaltelg asub tavaliselt põhjale lähemal, kuna põhjas on palju pikisidemeid veerõhule vastu panemiseks: z p=0,4-0,45H. Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele. Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid - põiktalade ja põik- vaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1.Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust.
annaabi.ee 
