Eesti loodusgeograafia konspekt
Eesti veebilanss
1/3 hõlmab jõgede ärvool, 2/3 aurub atmosfääri
Lang ja pikiprofiili kuju
· Kõikide jõgede areng on suunatud pikiproofiili kujus nn. tasakaaluprofiili saavutamisele
· Pikiprofiilide kujunemine toimub väga paljude tegurite koosmõjul.
· Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase
languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga
pikirpofiilid
· JOONIS!
Jõgede pikiprofiilid erinevates vesikondades
1. Valgejõgi (Soome lahe vesikond)
2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond)
3. Piusa jõgi (Peipsi järv ja Narva jõe vesikond)
Jõgedevõrgu kujunemine
· Kvaternaariajastu eelse jõgedevõrgu kohta annavad teavet aluspõhjas leiduvad orud
· Võib arvata, et igal jäävaheajal hakkas liustiku taandudes kujunema uus jõgedevõrk
· Mandrijää taandus Eesti alalt lõplikult u 11 000 a.t.