Muneb lehetäi kolooniasse. Vastne haavab saagi süljega ja ja imeb tühjaks. Aastas 2-3 pk. Talvitub valmikuna, vastse või nukuna. Nahktiivalised. Kõrvahark haukamissuised, vaegmoone. Segatoidulised, elav ja surnud taime ja loomne materjal, väiksemad putukad, munad. Emane muneb munakuhja varjatud kohta. Talvitub valmikuna. 1 pk aastas. Teravilja kahjurid Kõrsvilja lehetäi talvitub munana teraviljal. Lehetäi areng! Viljalutikad munad munetakse lehe alumisele poolele pikiridadena. Peamiselt kahjustab vastne imedes pähikutest mahla. Valmik talvitub umbrohul, aastas 1 pk. Teravilja ripslane vastsed ja valmikud imevad taimemahla pähikutest. Valmik talvitub mullas. 1-2 põlvkonda. Kõrsvilja maakirp mardikas närib lehti. Munad munetakse mulda. Vastsed toituvad kõdust. Aastas 1 pk, talvitub noormardikana taimejäänustel. Harilik viljakukk ja sinine viljakukk munevad kõrreliste lehtedele. Vastsed roodavad lehti ja valmikud närivad lehti
või mõranevad. Selle tagajärjel arenevad põletikud ja mädanikud. Sõrgade hooldamiseks kasutatakse fikseerimispukki. Sõrgade hooldamiseks tuleb kari iga 3...4 kuu tagant üle vaadata ja pikaks kasvanud sõrgu sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Sarvedel tuleb teravad otsad ka sae või terastrossiga ära lõigata. 50. Lõaspidamine. Iga lehm laudas kindlas kohas, on lõastatud, liikumisvabadus on piiratud. Tööde hõlbustamiseks paiknevad loomad laudas enamasti pikiridadena. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg jne. Lehmi peetakse tavaliselt puhaslautades, kus mitu korda päevas koristatakse lehmade asemetelt sõnnik ja vahetatakse allapanu(põhk, saepuru) . Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või
Peenardele külvi sobib just niiskema mullaga aladel. · Peenrad tehakse 0,8 1m laiad, peenravahe 0,3 0,4 m. Peenarde kõrgus oleneb antud paiga mullaniiskusest ja jääb enamuses 10 15 cm piiresse. · Peenardele külvatakse seemned kas pikki või risti ridadena. Reavahe, sõltub kasvatatavast kultuurist ja harimisviisist, jääb15 25 cm piiresse. Külviread märgitakse nööri, raam- või rullmärkija abil. · Tasasele maale külvatakse pikiridadena, mis hõlbustab mehaanilist külvi ja vaheltharimist. Külv tehakse kas ühe või mitmerealiselt (lintidena). · Hajali külvi kasutatakse haava-, papli-, kase- jt. peente seemnete puhul. · Taimi tuleks külvata tihedusega: lehtpuud 35 50 taime/m, okaspuud 80 130 taime/m. 27.04.2016 Marje Kask 33 Külvisügavus KÜLVISÜGAVUS (cm) KULTUUR
Sarvedel tuleb teravad otsad ka sae või terastrossiga ära lõigata. 45. Lõaspidamine asub iga lehm laudas kindlas kohas. on lõastatud, liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid loomi peetakse aastaringselt laudas. söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele . Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. . Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse
Sarvedel tuleb teravad otsad ka sae või terastrossiga ära lõigata. 45. Lõaspidamine asub iga lehm laudas kindlas kohas. on lõastatud, liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid loomi peetakse aastaringselt laudas. söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele . Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal. . Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele
ots kinnitatud lehma kaela kohal asuva toru konksu külge, mis võimaldab toru pööramisel kõik ühe rea lehmad korraga vabastada. Lõaspidamise puuduseks on loomade piiratud liikumisvõimalus. Mõnevõrra kompenseerib seda suvine karjatamine, kuid on ettevõtteid, kus loomi peetakse aastaringselt laudas. Lõaspidamisel tuleb söödad, vesi ja allapanu lehma juurde tuua ning sõnnik ära transportida. Tööde mehhaniseerimise hõlbustamiseks paiknevad lõastatud loomad laudas enamasti pikiridadena. Eestis on esineb kõige enam neljarealisi lautu. Kahe- või neljasajakohalistes lautades on pikiread keskelt poolitatud, mis hõlbustab inimeste liikumist laudas. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Söödakäik on enamasti kahepoolne, mis tähendab, et korraga saab sööta kahe rea lehmi. Osades lautades on ka ühepoolseid söödakäike. Sõnnikukäik jääb lehma tagumisele poolele. Sõnnikukäigu ja aseme vahel asub ca 15-20 cm sügavune sõnnikukanal
annaabi.ee 
