Selgituse leidis Ekman: statsionaarses triivhoovuses on hõõrdejõud ja Coriolise jõud tasakaalus, mistõttu hoovus sügavusega kahaneb, kuid samal ajal sügavuse kasvades pöördub põhjapoolkeral paremale .Üle hõõrdekihi vertikaalselt integreeritud kiirus on tuulega risti . Upwelling ehk süvaveekerge. Ranniku lähedal võivad triivhoovused põhjustada süvaveekerkeid ehk "upwelling'uid". Joonisel 9.2 on toodud skeem, kuidas toimub vee liikumine, juhul kui küllalt pikka aega puhub pikirannikut tuul. Kuna Ekmani hoovuses on vee transport suunatud tuule suunast 90º paremale (põhjapoolkeral), siis toimub ülemise veekihi liikumine kaldast eemale. Kompensatsioonina tõuseb pinnalähedasse kihti alumise kihi jahedam (ja toitainerikas) vesi. Divergents ja konvergents.Ookeani kohal on suured püsivad tuulte keerised. Triivhoovuste tuule suunast kõrvalekaldumise tõttu tekivad kokku või lahkuvoolamised (joonis 9.3). Lahkuvoolamise (divergentsi) korral vesi
Korallriff esineb ainult meres. Rifid on hermatüüpsed või mittehermatüüpsed (kaltsiumkarbonaadi eraldamine). Korallitüübid: puud, lehed, vallid eksamis Koralltüüpide riffe moodustavad kõhtjalgsed – dendrotooma – lainetele avatud piirkondades, soojad, troopilised moodustavad väga püsivaid riffe. Läänemeres on rannakarbi peal õhukene kiht koralle. Austrid – vanemad karbid all ja nooremad peal, see annab tugevuse (Florida, Texase pikirannikut). Electra piirkond - sammalloomad – väikesed rifid riimvees; tõusuvee kanalites, laguunides ja Hollandi rannikul moodustavad lubjaseid masse. Paksus 10 ja pikkus 1 km. Osa ehitavad riffe limast. Tsementeerivad liiva ja kruusa osakesed tugevaks padjaniks liivakorallid. Korallid elavad sümbioosis nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustavad koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu CO2te. Riffide teke algas Kambriumis (500 – 600 milj
annaabi.ee 
