Pihlakas
(Godet 2000: 68) Lisaks kasvab ta raiesmikel (Leht 1999: 163)
Eluvormina on pihlakas mitmeaastane heitlehine lehtpuu, Vahel kasvab ka põõsana.
Harilik pihlakas on ühekojaline taim. Keskmiseks kõrguseksloetakse puul 10-15 (20) m.
4
ja keskmiseks tüve läbimõõduks on kuni 30¼40 (50) cm. Taimel on maapinnalähedane
sammasjuurestik. Hariliku pihlaka tüvi on nooremalt kooniline ja hiljem laiuv. Tüvekoor
on sile ja hallikas, vanemas eas tekib pikipragudega korp. Noored võrdsed on alguses
karvased ja hallikaspruunid, hiljem paljad. Võrsete pungad on pihlakale iseloomulikult
kaetud siidjate karvakestega. Lehed on paaritusulgjad, 11¼15 lehekesega liitlehed.
Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt
hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3¼8 cm ja laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele
vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja
annaabi.ee 
