ning õli ja rasv eemaldatakse vastavate lahuseid kasutades. Keevitusparameetrid Keevitatava plaadi paksus s: 8 mm Traadi diameeter: 1.0 mm Traadi etteandekiirus: 7 m/min Keevitusvool: 170 A Keevituspinge: 20 V Keevituskiirus: 40 cm/min Sulamiskiirus: 2.3 kg/h VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID Keevisdeformatsioonideks võivad olla: 1. Pikipragu (õmbluse metallis, sulamispiiril, termojõutsoonis, põhimetallis) 2. Põikpragu (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 3. Radiaalpraod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 4. Hargnevad praod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) LIIDETE KVALITEEDI KONTROLL EVS EN ISO 5817: 2004 Eelkontroll
kevadel on koormuskindlus väike 22. Defektide inventeerimine, erinevad defektitüübid kuidas, mis alustel inventeeritakse ja mis saadud tulemitega edasi tehakse; inventeerimine tehakse kevadel lumesulamise järel aprillis ja mais, sagedus on kahe aasta tagant inventeeritakse visuaalselt sisestades andmed DIP programmi (defektide inventeerimise juhis), defektid on : põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv), murenemine(m2), serva defekt(m), defektide osa (%) kandevõime hindamine (koormusseadmed), IRI, roopa mõõtmine,haardetegur 23. Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse (1) Riigimaanteede andmebaasi kantakse järgmised andmed: 1) asukoht; 2) tee number, nimetus; 3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna,
Mitmetel elamutel ei olnud võimalik probleemi põhjust otseselt tuvastada (mitme põhjusega kahjustus) või ei olnud probleem ilmnenud (hea tuulutuse ja pika räästaga elamud). Esimestele palgiridadele satub vesi ka pritsmete kaudu vundamendi servalt või pinnaselt. Kahjustused on visuaalselt tuvastatavad pehkinud palgi välispinna järgi. Katseliselt saab kontrollida niiskustaset palgis (eelkõige vundamendipoolses küljes, kuna sageli esineb palgi keskel pikipragu, mis takistab niiskuse liikumist kõrgemale). Mädanikkahjustused võivad esineda, kui niiskus on >18…20 %, ja esinevad alati, kui niiskustase on >20 % (Joonis 2.13 paremal toodud esimese rea palgis oli niiskustase alaosas 40-50 % ja ülaosas 12…14 %). Välisseintes esineb niiskuskahjustusi sageli ka akende ümber (väiksemal või suuremal määral esines see probleem pooltel uuritud renoveerimata elamutest). Kõige sagedamini on
annaabi.ee 
