Kus KB on ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat, K- kiilu punks , mis on koordinaattelgede alguspunktiks. Laeva pikikallutamisel väikese nurga u ( ja keskelt l2heb / läbi) võrra konstantsel veeväljasurvel ( näiteks lasti liigutamisel tsentraalliinil) ujuvuse massveeväljasurve p ( tagurpidi kolmnurk) rakendub uues ujuvuskeskme punktis B1 ja selle püstmõjusirge lõikab algtasakaalupunkte B ja G läbivat põiktasandit punktis M L, mida nim pikimetatsentriks. (PILT 5.2) GML on algpikimetatsentri kõrgus ja BML on pikimetatsentri raadius , mida arvutatakse BML = JF / (tagurpidi kolmnurk), Kus Jf on veeliinitasandi keskinertsimoment y telje suhtes ( läbi veeliinitasandi raskuskeskme F) , M astmes 4 . Teades keskmetavahelisi lõike võime analoogselt avaldada ka pikimetatsentri kõrguse: GML = KB + BML -KG GML=BML-GB GML=KML-KG Kus KML on pikimetatsentri aplikaat Jooniselt 5
GM = KM - KG , kus KB ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat K kiilu punkt, mis on koordinaattelgede algpunktiks. Laeva piki kallutamisel väikese nurga võrra konstantsel veeväljasurvel (näiteks lasti liigutamisel tsentraalliinil CL) ujuvusjõud , mis rakendub uues ujuvuskeskme punktis B1 ja selle püstmõjusirge lõikab algtasakaalu punkte B ja G läbivat põiktasandit punktis ML , mida nimetatakse pikimetatsentriks. 24 3. Laeva püstuvus ML W WL G Z B B1 F Joon. 7. Piki püstuvuse moment GML on alg piki metatsentri kõrgus ja BML on pikimetatsentri raadius, mida arvutatakse:
annaabi.ee 
