Emaka lihaskesta ja serooskesta vahel, peamiselt emakaservade kohal ja emakakaela ümber on sidekoeline parameetrium. 9 Lihaskest e. müomeetrium on emakaseina kõige paksem kiht, ta koosneb ristuvate silelihaskiudude põimikust koos selles leiduvate arvukate veresoontega. Müomeetrium koosneb subseroossest, kesksest ning submukoossest kihist. Keskses kihis on tsirkulaarsed, kahes ülejäänud kihis aga pikilihaskiud. Kõigi kolme kihi lihaskiud põimuvad omavahel tihedasti. Emakakeha kohal on ülekaalus keskne tsirkulaarne lihaskiht, emakakaela kohal aga mõlemad pikikihid. Emakakaela lihaskiht on üldiselt nõrgemini arenenud ja sisaldab rohkesti elastseid ja fibroosseid elemente. Müomeetriumi lihaskiud kulgevad spiraalselt. Need paljud omavahel põimuvad spiraalid tekitavad müomeetriumis tiheda võrgustiku, mis võimaldab emakaseina
See tõuseb munasarja pinnale ja mõne aja pärast lõhkeb, seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. Suguküpsel naisel toimub ovulatsioon umbes iga 28 päeva järel. Mõlemad munasarjad sisaldavad umbes veerand miljonit munarakku, millest vaid 500 on võimelised viljastuma. 90 Munajuhad (tuba uterina ) kujutavad endast kahte pliiatsijämedust 11–14 cm pikkust kanalit, mis ulatuvad emakast munasarjadeni. Nende pindmises osas asuvad pikilihaskiud ja seespool tsirkulaarsed ehk ringjad lihaskiud. Munajuha külgmises osas asub narmaslehter, mis keemiliste mõjude ajel pöördub valminud munarakuga munasarja poole ja võtab raku vastu. Tänu munajuha erilisele pinnakujule transporditakse munarakk emakasse mööda limaskesta. NB! Munaraku transpordi häirumise korral on tagajärjeks (munaraku viljastumise korral) raske, erakorralist arstiabi vajav seisund, mida nimetatakse munajuha (emakaväliseks) raseduseks (→
annaabi.ee 
