hiigelarv mune ja tohutu sigivus. sisaldavad peaaegu Nad suudavad sigida ka täielikult munadest pungil vastsejärgus. emakat. Ring- ja pikilihased. Ringlihased võimaldavad keha Kutiikula all asetseb Lihaskond kokku tõmmata, Kutiikula all asetseb nahklihasmõik. nahklihasmõik. pikilihased seda lühemaks või pikemaks muuta.
kokkutõmbumise teel, suhteliselt kitsal piiritletud alal ja korraga erinevates soole piirkondades. Sisaldis llükatakase mõlemale poole, veidi hiljem tekib riglihaste kokkutõmme kitsal alal mõnes teises kohas ja jälle liigub soolesisaldis kahele poole, niimoodi hekseldakse küümust edasi tagasi, sellised liigutused segavad küümust 3) Pendelliigutused Toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. Pikilihased tõmbuvad kokku ning umbes 5-10cm pikkune soolelõik lüheneb. Kokkutõmbunud osa lõõgastub ja pikilihaste kokkutõmme toimub teises kohas. Sedalaadi liigutuste tõttu muutub soolesisaldise asukoht peensoole seina suhtes. Miks tähtis, et seina suhtes muutub? Osa peensoole ensüüme seedivad justnimelt vahetus kontaktis peensoole seinaga seedivat toitu vahetus kontaktis peensoole seinaga, need on peensoole enda ensüümid, mis nii toimivad
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid.
- osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne
hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev epiteel § Selle alla paiknevad lihased: ringlihased ja pikilihased § Kokku moodustavad lihased ja epiteel nahklihasmõigu § Ringlihaste kokkutõmbel muutub uss pikaks, aga pikilihaste kokkutõmbel lüheneb § Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd § Tal on väike peaaju § Silmi pole § Meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal § Nendega tajub valgust,
Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju).
166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176
166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176
närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks · Pikilihaste kokkutõmbel aga ussi keha lüheneb · Kehaõõs on täiendatud vedelikikuga ja iga lüli on eraldatud vaheseinaga · Selle tõttu pole 1 keha lüli vigastus vihmaussile eluohtlik SISEHITUS · Peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett · Silmad puuduvad, ei kuule · Meelerakud asuvad nahas kogu keha pinnal (nende abil tajun ta valgust, kombib, tunneb lõhna ja maitset)
Mudatuplased elavad veekogupõhjades ja neid kasutatakse kaladele toiduka( ka akvaariumikaladele)Väheharjasussidel ehk vihmaussidel pole pead. Vihmasussi keha esimeses kolmandikus on paksenenud osa vöö.Ta on kaetud õrna limakihiga, ja tema keha pind tundub kare. Selle tunde tekiavad väiksed harjased, mis aitavad ussikesel edasi liikuda. Väheharjasussidel on neid harjaseid vähe.Vihmaussi keha katab õhuke epiteel, mille all paiknevad kahesugused lihased: ringlihased ja pikilihased. Kokku moodustavad epiteel ja need lihased kehaseina ehk nahklihasmõigu. Lihaste kokkutõmmetel muudab uss oma kuju ja liigub nii edasi. Ringlihaste kokkutõmbel muutub ta pikaks ja peenikeseks, pikilihaste kokkutõmbel aga lüheneb. Nahklihasmõigust sissepoole jääv vedelikuga täidetud kehaõõs, mis on vaheseintega osadeks jaotunud. Sellepärast pole ka väheharjasussidele ühe kehalüli vigastus eluohtlik, sest teistes lülides vedelik säilib
Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: Nahklihasmõik (epiteel+lihased/kehasein) ja kehaõõne vedelik. Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased. 11. Jõevähk Välisehitus (+JOONIS õ.lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpused. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. Pea
paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm.
Asetseb ristipidi mao taga, tagumisel kõhuseinal. Eristatakse pead, keha ja saba, kogu ulatuses läbib kõõhunäärmejuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikunäsale. 81. Peensoole osad, elemendid ja ülesanded Limaskest moodustab sisepinnal on kurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud. Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased, nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jaguneb: kaksteissõrmik, tühi- ja niudesool. 82. Jämesoole osad, elemendid ja ülesanded Ehituslikud elemendid on: jämesoole lihaspaelad, mille moodustab käärsoole pikilihaskiht(3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide seedeprotsessid jõuavad lõpule
Talveks taanduvad nad sügavamale või keeravad end mullas sõlme, tühjendavad soole, kattuvad limakapsliga ja jäävad saatuse hoolde. Nii võivad nad ka kergelt külmunud mullas, alajahtunult vastu pidada. Kui kehamahlad jäätuvad , siis tuleb surm. Vihmaussid kasutavad liikumiseks lihaseid, vesiskeletti ja harjaseid. Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole. Eespoolne osa peeneneb ja nihkub ettepoole, siis jämeneb ja tõmbab järgmisi, parasjagu peenenevaid lülisid järele. Tahapoole suunatud harjased ankurdavad paisunud lülisid uru seinte külge. Väga tihedast mullast võib uss end ka tasapisi läbi süüa.
Sapipõis reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi. Pankreas ehk kõhunääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud. Seondumine seedekanaliga: 61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Peensool koosneb mitmest osast: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon
neutraliseerib maost tulevat massi. Sapipõis reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi. Pankreas ehk kõhu nääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud. Seondumine seedekanaliga: 61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel
lükatakse soolesisaldis kahele poole (wat), tekib samasugune kokkutõmme teistes kohtades; lükkavad kahele poole toitu; see, mis enne lükati edasi, seguneb sellega, mis hiljem edasi lükati – niimoodi hekseldatakse toiduosakesi – sedalaadi liigutused ongi mõeldud toidu segamiseks 3) Pendelliigutused – toimuvad pikilihaste osavõtul, veidi pikemas soolelõigu ulatuses; -10cm soolelõigul tõmbuvad kokku pikilihased – sool lüheneb; soole sisu peab ära mahtuma palju lühema lõigu peale; sool lõõgastub uuesti – toimub jälle teises kohas pendelliigutus jne. Nii toimub soole seina suhtes soole sialdise ase muutus. Osa soole ensüüme on sellised, mis seedivad vahetus kohtaktis peensoole seinaga ja et nad saaksid oma tööd korralikult teha, on vajalik, et kontaksseina ja sisaldise vahel muutuks kontkakt. Need liigutused võimaldavadki kontakti
6. Milleks on vihmaussidel vöö, piki- ja ringlihased? Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks? Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda
Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika. Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud (lihasnärvipõimikud ja limaskesta närvipõimikud). Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 4 Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm-
optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4. Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast Seedetrakti anatoomia 44 Seedetrakti histoloogia • Serooskest Seedekulgla väliskate, kõhukelme osa seob ja kaitseb soolestikku • Pikilihased ja ringlihased Koosnevad silelihasrakkudest Segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad küümust mööda soolestikku edasi • Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht; moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid (nt söögitoru ja mao vahel) • Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja lümfisooni ning seedenäärmeid • Mukoosa
kohastunud. Paljudel loomadel siseneb söögitoru makku terava nurga all (lihtsustab sfinkteri sulgumist). Eriti hobusel, seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. Koer, kass, siga ja inimene saavad oksendada. Koerad kasutavad seda suurematest konditükkidest vabanemiseks. peristaltika – õõneselundite lihaste rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, mille tagajärjel sisu nihkub edasi. Pikilihased on lõtvunud ja ringlihased kontraheerunud, seejärel pikilihas kontraheerub ja samal ajal ringlihas lõtvub – rütmiline. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Mao funktsiooniks toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Lisaks peenestatakse (vahelduva lihaste kokkutõmmete ja lõdvenemisega) ja samal ajal segatakse toitu soolhappega (tekib
väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad kuumust mööda soolestikku edasi; ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht, moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid. Suuõõs, neel ja söögitoru: suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega. Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid, stimuleerides seedenõre vabanemist seedekulgla alumistes struktuurides
(http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-1.htm) Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel.
(sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud (lihasnärvipõimikud ja limaskesta närvipõimikud). Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: 1. Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 2. Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm-2), korraga erinevates kohtades
annaabi.ee 
