- 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline Lihaskest piki- ja ringlihaskiht Adventitsiaalkest - serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel Neelamine - reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse suuõõne tagaosast neelu (I faas 0.7-1 s), neelust söögitorusse (II faas momentaanne) ja söögitorust makku (III faas 2-8 s; sõltuvalt toidu
30cm pikkune Kuhu laskub ja avaneb kusejuha pärast Laskub väikevaagnasse ning avanev kusepõide tagumises neeruvaagnast väljumist? alumises osas. Kuhu ristub kusejuha enne kusepõide Mehel seemnejuhaga. suubumist mehel, naisel. Naisel emakaarteriga. Mis on kusejuha funktsiooniks? Uriini juhtimine neerudest kusepõide. Millest koosneb kusejuha sein? ● limaskest- limanäärmed, pikikurrud ● kolmekihiline silelihaskest. Kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide, ei lase kusel tagasi valguda. ● Adventitsiaalkest koosneb sidekoest. Kusepõis (lad.k) vesica urinaria Millest oleneb kusepõie kuju? Uriiniga täitumusest
Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab neelust VI kaelalüli kõrguselt ja lõpeb suubumisega makku ca XI rinnalüli kõrgusel. Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku. Neelamine toimub läbitavate organite seinte lihaste poolt tekitatud peristaltilise laine jõul. Neelamisel on 3 faasi: I faas: suus formeeritud toidukämp surutakse keele ja suulae lihaste abil suust neelu; tavaliselt
● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku Söögitoru kõverused tulenevadtema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale; kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba küfoosile (rinnakumerusele) Söögitoru seina ehitus: 1. Limaskest: - mitmekihiline lameepiteel, moodustunud pikikurrud - sisaldab limanäärmeid, üksikuid lümfifolliikuleid - limaskestaalune kude on paks ja kohev 2. Lihaskest: - välimine pikilihaskiht e longitudinaalne lihaskiht (tugevam), seesmine ringlihaskiht e tsirkulaarne kiht - nende vahel on elastsete kiudude kiht, mis võimaldab lihaskihtide isoleeritud kokkutõmbumist ● Lihaskesta iseärasus: EKSAMIL! - ülemine ⅓ VÖÖTLIHAKUDE
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 16 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ Peensoole limaskest omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud. Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. Kurrud on moodustunud limaskesta arvel. Soolehatud, (vili intestinales) hatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda.
annaabi.ee 
