lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid.
renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid
14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid.
· 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda Hilary Karu 5
Kusjuures algselt ehitati torn ilma tornikiivrita. 16. sajandil Liivi sõja ajal sai toimus kirikus remont, kus uuendati ulatuslikult vana sisekujundust. 17. sajandi rahuaeg tähendas Lõuna- Eestis stabiilset ajajärku. Tänu millele hakati rajama kirikule mitmesuguseid juurdeehitisi. Suurim ümberehitustöö toimus Lüübeki kabelis, mille polügonaalne lõpmik lammutati ning ruumi pikendati ühe võlviku võrra ida suunas. Sel ajajärgul lisati kirikuruumi ka altar, kantsel ja pikihoonesse mitmeid rõdusid. 18. sajandi alguses toimunud Põhjasõjas ja sellele järgnenus sai Jaani kirik tugevasti kannatada ja jäi varemetesse. Alles 1719. aastal alustati taastamistöödega, enne mida peeti jumalateenistusi küünis. Kahe aastaga taastati kirik kasutuskõlblikuks, küll aga järgiti taastamisel barokilikku joont, mistõttu laoti kooriruumi müürid kõrgemaks ja pikihoone kõrgseinad madalamaks, et ühendada kirik visuaalselt üheks tervikuks. 19