eelistus) Kõige laiemad uuringud, uuritakse inimeste kultuurilist käitumist. Eesti keskmine teatrikülastaja on nooremas keskeas, hariduse omandanud, pigem tööl käivad inimesed. Fokuseeritud kvalitatiivsed uuringud – kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased Süvaintervjuud – Individuaalsed küsitlused üksikutele vaatajatele Juhtumianalüüsid (case-study) – Vaatajate teatrikogemus reaalse elu kontekstis. Kuidas nad eraelus käituvad, kuidas nähtu nende elu reaalselt mõjutab Pikemaajalisemad uuringud – Jälgitakse valitud publikuliikmeid pikema aja jooksul Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad:
peamisi eesmärke. Klassist klassi praktiseeritav õpilaste iseseisev töö on selle saavutamise põhimeetod. Õpilastele saab iseseisva tööna anda ülesandeid diferentseerimaks või isegi individualiseerimaks õppetööd. Õppetunnis on iseseisev töö kasutatav nii uue materjali õppimiseks kui ka kinnistamiseks. Klassi- ja koolivälise iseseisva töö põhivormideks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks ja pikemaajalisemad tööülesanded iseseisvaks õppimiseks. Iseseisva töö korralduslik külg seisneb mitmesuguste tööülesannete andmises õpilastele. 26. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1) Ärge andke iseseisvat tööd enne, kui olete veendunud, et õpilased tulevad sellega toime. 2) Iseseisev töö olgu lühike. 3) Andke õpilastele selged tegevusjuhised. 4) Pange õpilased tööle ja siis ärge neid enam segage. 5) Jälgige õpilaste tööd.
minutit), sest arvestatakse, et enamasti juhitakse sellisel puhul lennuk lennuväljale pikemat marsruuti pidi, kui seda oleks esialgselt tehtud või lastakse lennukil lennuvälja läheduses ooteringe teha. Selliseid suunamisi on statistiliselt arvestatud 80% ulatuses. 20% lühiajalistest hilinemistest määratakse „sõidu ajal“ faasi. Pikemate hilinemiste (kuni 65 minutit) puhul allokeeritakse ainult 30% hilinemistest „saabumise juhtimise“ faasi, kuna on leitud, et pikemaajalisemad, kui 20 minutit, õhus hoidmise hilinemised on väga harvad tekkima. Ülejäänud 70% pikemaajalistest hilinemistest määratakse „sõidu ajal“ faasi. Peab märkima, et toodud suhtarvud on võetud Westminster aruandest, kuna õhusoleku ajal tekkinud hilinemiste jaotuse kohta puudusid igasugused andmed. Samas aga võib öelda, et märgitud suhtarvudest sõltumata on ülejäänud kütusekulu väärtused täielikult adekvaatsed
annaabi.ee 
