Siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Süstitakse 30 minutit enne sööki. (eg, insulin regular) · Keskmise toimeajaga insuliinitoime algus on umbes 1(2 6h) tundi pärast süsti, piik tekib 5(6 12 )tundi pärast toime algust ja toime kestab 14 20 tundi. Siia gruppi kuuluvad nn. pika toimeajaga iniminsuliinid, NPH insuliinid. Need insuliinid on suspensioonid ehk need on valget värvi hägused vedelikud, mida on vaja enne kasutamist loksutada. Süstitakse 1 2 korda päevas · Pikatoimelise insuliinitoime algab samuti umbes 1 tund pärast manustamist. Piik võib avalduda 10 16 tundi pärast toime algust, kuid tavaliselt on see väga nõrk või puudub üldse. Toime kestab 16,5 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin Lantusja detemirinsuliin Levemir, mis on selged, värvitud vedelikud. Süstitakse 1 2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul, kuid alati samal ajal.
Süstitakse 30 minutit enne sööki. (eg, insulin regular) • Keskmise toimeajaga insuliini toime algus on umbes 1 ( 2 – 6h) tundi pärast süsti, piik tekib 5 (6 – 12 )tundi pärast toime algust ja toime kestab 14 – 20 tundi. Siia gruppi kuuluvad nn. pika toimeajaga iniminsuliinid, NPH insuliinid. Need insuliinid on suspensioonid ehk need on valget värvi hägused vedelikud, mida on vaja enne kasutamist loksutada. Süstitakse 1 – 2 korda päevas • Pikatoimelise insuliini toime algab samuti umbes 1 tund pärast manustamist. Piik võib avalduda 10 – 16 tundi pärast toime algust, kuid tavaliselt on see väga nõrk või puudub üldse. Toime kestab 16,5 – 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin Lantus ja detemirinsuliin Levemir, mis on selged, värvitud vedelikud. Süstitakse 1 – 2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul, kuid alati samal ajal.
naha sisse päris lõpuni (selle murdumise oht!). 6.6 Insuliini süsteskeemid Erinevaid insuliine annustatakse erinevalt: pikatoimelist baasiinsuliini tuleb süstida hommikul pärast ärkamist ja/või õhtul enne magamaminekut. Lühi- ja ülilühitoimelised insuliinid on mõeldud toidust tingitud veresuhkru taseme tõusu kompenseerimiseks ning neid süstitakse enne sööki. Lisaks kasutatakse neid ajutiselt lisaannustena vere liiga kõrge suhkrusisalduse korral. Pikatoimelise insuliini süstimine üks kord päevas. Tänapäeval sellist süsteskeemi laste puhul tavaliselt ei kasutata. Insuliini süstimine kaks korda päevas. Süstides lühi- ja pikatoimelist insuliini kombineerituna või seguna kaks korda päevas, püütakse lõhitoimelise insuliiniga (või selle osaga seguinsuliinist) tasakaalustada hommiku- ja 17
ise reguleerida, kusjuures tuleb arvestada, et lühitoimelise insuliini süstete vahe ei tohi ületada 5- 6 tundi. Kuna lühitoimelise insuliini maksimaalne toime saabub 2 - 3 tunni pärast peale süstimist, siis tuleb hüpoglükeemia ärahoidmiseks kindlasti süüa lisaeine alati selle aja möödudes. 2. Kolme insuliinisüste skeem Selle skeemi puhul süstitakse pikatoimelist insuliini 2 korda - enne hommikusööki ja õhtul. Lühitoimelist insuliini süstitakse hommikul koos pikatoimelise insuliiniga vajadusel ja vajadusel enne lõuna-ja õhtusööki. Õhtune pikatoimeline insuliin mõjub vastu hommikut, kui insuliinitarve on tõusnud. Selle skeemi puhul on lubatud vähesel määral ka toidukogustes teha muudatusi, kui vastavalt reguleerida lühitoimelise insuliini hulka. 3. Kahe insuliinisüste skeem
saastatus, külm ilm või tugevad lõhnad, nagu lille- või lõhnaõlilõhnad, vallandada sümptomeid või põhjustada isegi ägenemisi. Ravimid, mida kasutatakse õhupuuduse vähendamiseks ja hingamisteede lõõgastamiseks, on mõlema haiguse korral enamasti ühesugused. Astma korral kasutatakse säilitusravina põletikuvastaseid sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid glükokortikoide, mida tihti manustatakse koos pikatoimelise bronhilõõgastiga ühest ja samast kombineeritud inhalaatorist, et saavutada kontrolli põletiku üle. Kerge või mõõduka raskusega KOK korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit, et õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit, võrreldes sellega, kui kasutada ainult kiire
o ÄGE VALU (äge algus,objektiivne ja subjektiivne, pôhjuse ravi) o KROONILINE VALU (kestus üle 3 kuu, subjektiivne, alguse aeg ebamäärane, tingib tüsistusi, pôhjuse ja ka valu tüsistuste ravi) o LÄBIMURDE- E. LÖÖKVALU (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom) •Valu tugevnemine füüsilisel koormusel (nn. stiimulsõltuv) •Spontaanne valu (nn. stiimulsõltumatu): näit. koolika •Valuraviga seotud (nn. doosi lõpu valu) valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi Valu tüübid: Neuropaatiline – Tsentraalne või perifeerne Nontsitseptiivne – Somaatiline (nahk, luud, lihased) või vistseraalne (siseorganid) Segatüüpi Valu hindamine •Esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. •Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit.
Valu iseloomustus ajafaktori järgi (1) äge valu (äge algus, objektiivne ja subjektiivne, põhjuse ravi). (2) krooniline valu (kestus üle 3 kuu, subjektiivne, alguse aaeg ebamäärane, tingib tüsistusi, põhjuse ja valu tüsistuse ravi). (3) läbimurde e löökvalu (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom valu tugevnemine füüsilisel koormusel, spontaanne valu, valuraviga seotud valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi). Valu hindamine esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS).
annaabi.ee 
