Eesti kergejõustiku ajalugu
Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt
siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal
oli Õilme Rajala Eesti noorterekordi omanik kõrgus- ja kaugushüppes. 1947. aastal
püstitas Valve Lass Eesti rekordi neidude kuulitõukes. Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea
kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel
mitmevõistluseski. Vabariigi esindusvõistkonda jõudsid pikamaamees (5-kordne
vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle
maailma tunnustatud sporditeadlane heidete biomehaanika alal.
Pärastsõjajärgsetel aastatel jõudsid Eesti meistrivõistlustel medaliteni Erich Luhamaa 400
meetri jooksus, Endel Lukas vasaraheites ja Juta Peetermann odaviskes.
1950. aastal läks Tapa Rakvere rajooni koosseisu kuid ühendati taas Järvamaaga 1962.
aastal
annaabi.ee 
