Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.
Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik http://www.ekjl.ee/
Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.(5) Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.(1) Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1) 9 Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada
annaabi.ee 
