Pikamaajooks Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta
omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile
jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks.
Jooksujalatsid Jalatsid on jooksuvarustuse juures kõige olulisem osa.Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb tema jalgadele koormus, mis on võrdne 23-kordse kehakaaluga. Jooksmisel teeme kumbagi jalaga 1 kilomeetri läbimisel 400-500 sammu. See nõuab jala liigestelt ja lihastelt omajagu pingutust, et sellisele koormusele vastu seista. Siin tuleb abiks korralik jooksujalats, mis kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutuseks alati optimaalses asendis. Sobivaima jalatsi leiad hästivarustatud spordikauplusest. Nõu küsi alati spetsialistilt, olgu selleks siis kompetentne müüja või sõber. Arvestama peaksid, et parima kaitse ja toestusega jooksujalatsite hinnad jäävad 1500 ja 2500 krooni vahele. Jooksuriie Jooksuriietuse valikul tuleks lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peaks olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. On vältimatu, et akti...
Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele. Pikamaajooksu vastupidavus tähendab, et keha suudab jätkata ka suure väsimuse korral töö tegemist sama intensiivsusega. Selle treeningud on pikad ja aega nõudvad. Motivatsioon peab olema kõrge, sest tulemused ei tule üle öö. Kokkuvõttes võib öelda, et kaht erinevat vastupidavust treenitakse vägagi erinevalt. See on tähtsaim spordis ja näitab meie võimekust. Pidevalt tööd tehes on võimalik arendada aegamööda oma
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912
sama lugu ning ühel korral viis ta Kersnale luuletusi. Kersna kutsus teda pärast seda televisiooni esinema, kuid televiisorisse jõudis ta alles kolme aasta pärast, sest enne ei julgenud. Contra sõnul on Kersnal selline anne, et ta oskab otsida sealt, kust keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida ning leiab igasuguseid tegelasi, kes on väga omapärased ja huvitavad. Contra humoorikaid vemmalvärsse on välja antud juba mitu raamatutiäit. Ta harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Contra on abielus ning tal on väike poeg nimega Herbert. Tema huvitav luuletajanimi tuli tema perekonnanime Konnula muundamisest. 3 Looming Contra õppis lugemise ära nelja aastaselt. Tema esimene raamat valmis teises või kolmandas klassis, mis rääkis mereröövlitest. Contra on öelnud: ,,Olin juba siis kõva ärimees
Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 [Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Urvaste kandist pärit endine postiljon Margus Konnula (33), kellest tänu Vahur Kersna saatele on saanud luuletaja. Humoorikaid vemmalvärsse on Contra nime all välja antud juba mitu raamatutäit. Harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Abielus ja väikese Herberti isa. Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet Väike Mati sõrme pistis pepu auku Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku Väike Mati pani sõrme ninna Pärast jäi see hoopis kinni sinna Mäng Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on trammi all
Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates
tähelepanu spetsiaalsetele harjutustele kindla spordiala suhtes. Võistluslikud harjutused on aga juba täielikult spordialaspetsiifilised. Jooksjatel peab olema väga hea vastupidavus, kuid samas ei saa ka kõrvale jätta nii kiirust kui jõudu. Need kolm aspekti kombineerituna on jooksja põhiomadused, millele pööratakse treeningul ka suuremat tähelepanu. Samas on teada, et sprinterite ja kesk- ja pikamaajooksjate treening on erinev. Kuna tunnen huvi kesk- ja pikamaajooksu vastu, , siis järgnevalt keskendun nende jooksudistantside üldkehalisele treeningule. 3 1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks selja- ja kõhulihased
kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid. Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja vähenes jõusaaliosa. Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud. Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste
MEETOD III Meetod III koosneb põhiliselt kolmest komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Üldise vastupidavuse treening. 3. Kiirjooksu treening. Kuulus Soome spordiprofessor Lauri Pihkva kirjutas(Karikosk 1949:86), et parimaks jooksukiiliks noortele poistele on jalgpall ja murdmaajooks. Kõige parem onaeglase jooksu sees 30-40 m kiirelt, aga lõdvalt joosta. Seejuures ta lisab aga, et kasvueas noored ei tohi kunagi kesk- või pikamaajooksu spetsiaalselt harjutada. Paljud treenerid rõhutavad , et kasvueas tuleb eelkõige arendada kiirust ja üldist vastupidavust. Uus-Meremaa treener A.Lydiard kirjutas 1969.a, et tema noored ja algajad õpilases alustavad jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A.Lydiard märgib, et algajad keskmaajooksjad vajavad umbes kolm aastat aeglase tempoga jooksutreeningut . selleks, et organismi ettevalmistada intensiivse treeningu talumiseks
,,Tiidrek Nurmele kuulub Eesti rekord 1500 meetri jooksus 3.38,59 (püstitatud 15. augustil 2008.aastal Pekingis olümpiamängudel). Esimest korda parandas ta Eesti rekordit 26. juulil 2008.aastal Belgias, joostes uueks rekordajaks 3.38,80 ja purustades sellega 1966. aastast Mart Vildile kuulunud rekordi. Talle kuulub ka Eesti rekord 2000 m jooksus 5.06,02 (püstitatud 18. juulil 2008.aastal Joensuus kergejõustikusarja Eliittikisat võistlusel)." (Spordiinfo 2013) Pikamaajooksu esimese distantsi, 3000m Eesti rekordi omanik on Toomas Turb.Väga vana rekord 1981.aastal joostud Budapestis ajaga 7.48.Ta on saanud 10 000 m jooksus universiaadil kulla (1981), MK-l 6. (1981) ja EM-il 15. koha (1982), NL-i rahvaste spartakiaadil hõbeda (1983). Tulnud 197987 kesk- ja pikamaa- ning murdmaajooksus 20 korda Eesti meistriks.Aastast 1979 kuni 1988 on võistnud kõik Eestimeistrivõistlused. (Spordiinfo 2013) 5000m ja 10000m rekordid kuuluvad Enn Sellikule.1976
Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000
annaabi.ee 
