Martin Luthet King
" Ta oli viiene, kui tema kahe valge eakaaslase vanemad
keelasid oma lastel temaga mängimise. Teinekord tuli Martinil ja ta vanematel lõunatada
rongi restoranvagunis spetsiaalse eesriide taga, mis eraldas neegreid teistest reisijatest.
,,Ma tundsin," meenutas King hiljem, ,,kuidas see eesriie mässis mu endasse kogu eluks. Ma
ei unusta seda solvangut iialgi."
Ja veel üks seik, mis valusasti lõikus noore Martini hinge. Kord, kui ta koos oma õpetajaga
sõitis pikamaabussis Atlantasse, nõudis juht neilt, et nad loovutaksid oma koha valgetele
reisijatele.
,,Me ei liikunud paigast," jutustas King. ,,Juht hakkas meid jämedate sõnadega sõimama. Ma
otsustasin kohalt mitte tõusta, kuid õpetaja soovitas alluda seadusele. Me tõusime ja seisime
püsti kõik 140 km Antlantani. See öö ei lähe mul iialgi meelest.
Sääraste psüühikat traumeerivate episooditeta ei möödu ühegi neegripoisi või tüdruku
lapsepõlv
annaabi.ee 
