söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid:
pärissuuõõne. Ta on komplemis- ja maitsmiselund, samuti osaleb toidu mälumisel ja neelamisel, häälitsemisel. Karnivoorid lakuvad keele abil vedelikke. Samuti kasutatakse keelt karva ja naha puhastamisel. Keel koosneb ettepoole suunatud tipust, keelekehast ja -juurest, mis on suupõhjale kinnitunud lihaste abil. Keelt katab nahkne limaskest. Keeleseljal paikneb rohkesti keelenäsasid, mis aitavad kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed
suuõõne. Tema ülesanne on toidu lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade abil maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keelel asuvad papillid, mis jagunevad mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Meh. papillide ülesandeks on abistada toidu haaramise ning karvkatte puhastamisel ja korrastamisel. 25. Hambad. Lühi- ja pikakroonilised hambad Hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel ja kinnituvad hambasompudesse. Neid ei loeta skeleti luude hulka, sest nende struktuur erineb luukoest ja neile ei kinnitu lihased. Eristatakse hambajuurt ja hambakrooni – sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Hambad jagunevad ehitusel lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email vaid sombust väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel on dentiini katteks tsement
mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email mütsitaoliselt üksnes hamba alveoolist väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel oa dentiini kaitseks tsement. Pikakroonilised ehk kurdhammastel seevastu ulatub emaili poolt kaetud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambad moodustavad üla- ja alalõualuus hambakaare. 21) Suured süljenäärmed. Keel süljenäärmed nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel
annaabi.ee 
