· Hall lepp · Alnus incana Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed Tömbi või pügaldunud tipuga Kahelisaagjad, Pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. · Sanglepp e. Must lepp · Alnus glutinosa Lehed elliptilised või piklikmunajad Lühidalt terava tipuga, Vahel nõrgalt südaja alusega, Teravalt kahelisaagja servaga, Rood tugevalt sisse vajutatud Alt hõredalt pikakarvased Lehed nõrgalt kortsus Alt rohelised 5...8 cm pikad, 3...4 cm laiad. · Harilik valgepöök · Carpinus betulus Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, Terveservased, Nõrgalt lainjad või harvalt hambulised Servas pikad karvad Pealt tumerohelised Läikivad Alt helerohelised 5...10 cm pikad 3...7 cm laiad · Harilik pöök · Fagus sylvatica
..8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Alnus incana– hall lepp e. valge lepp Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Carpinus betulus – harilik valgepöök Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. Corylus avellana – harilik sarapuu Lehed ümarmunajad kuni äraspidilaimunajad, lühidalt terava tipu ja südaja alusega, kahelisaagjad, rood karvased, 6...12 cm pikad, 4...10 cm laiad. Leheroots 1...2 cm pikk, näärmekarvane. Quercus robur – harilik tamm Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga, rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad. Quercus rubra – punane tamm
saartel. Kasvab tamme- ja pöögimetsades tavaliselt II rinde puuna, mäenõlvadel moodustab ka puhtpuistuid. Talub vaevata jõgede orgudes kasvades perioodilisi üleujutusi. Tüve koor hall ja sile, vaid vananedes nõrgalt rõmeline. Vanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani. Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. h<15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud.
ka Lõuna-Eestis ja saartel. Talub vaevata jõgede orgudes kasvades perioodilisi üleujutusi. Kõrgus alla 15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. · Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. · Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel grupiti ja alleepuudena. Pruunid lehed jäävad talveks puudele ja talub hästi kärpimist. Meil võiks samuti proovida hekitaimena kasutada, kohalike puude järglased peaks olema külmakindlamad. Vanades parkides on leida päris tihti kasvamas, üks suurimaid
) hallikas, hallikaks muutuv, hallina näiv. Sugukond kõrrelised. Mitmeaastane. Kasvukoht: soised niidud, võsastikud, kuivendatud sood, kraavikaldad, lodumet-sad. Eelistab hea drenaaiga soist pinnast. Sookastik on lühikeste võsunditega hõremurusalt kasvav taim; kõrs püstine, 60-150 cm kõrge, 4 või 5 sõlmega, pöörise alt kare. Kõrrel on sõlmede kohal lehekimpudega külgvõsud (hea määramistunnus!). Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Pööris nõrk, õitsemisajal laiuv, hõbehall, pikkade peente karedate harudega. Pähikud 4-5 mm pikad, ohe väga lühike, ei ole märgatav. Kasutamine: kuivheinana keskmise söödaväärtusega. Lääne-Euroopas on kasutatud klaaskaupade pakkimiseks. LODUTARN Carex loliacea; loliacea (lad.k.) raiheinalaadne, sõnast Lolium raihein; õisikuosas sarnaneb lodutarn pisut raiheinaga. Sugukond lõikheinalised. Püsik.
annaabi.ee 
