Arvesse tuleb ka kindlasti võtta efektiivsust. Kiiresti vahetuvad valitsused suudavad kiiremini ja efektiivsemalt lahendada kuhjuvaid probleeme. Eesti näitel saame me väita, et sagedased valitsuse vahetused ei ole avaldanud ebastabiilset mõju. Stabiilsuse omaduseks on eelkõige konsensus poliitiliste küsimuste arutamisel ja lahendamisel. Seega saame me väita, et stabiilsuse aluseks pole kindlasti see, kui tihti vahetub valitsus. Arvan, et ükski riik ega selle valitsus ei peaks rõhuma pikaajalisusele, kui see ei taga tõhusat poliitilist tööd ning üksmeelt valitsuses. Oma stabiilsuse peaks leidma iga valitsus efektiivsuses ja kui selle tagab ministrite suur voolavus, siis peaks sellele tuginemagi. Keit Kallas
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; tiheasustusega alade määramine; miljööväärtusega hoonestusalade määramine DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID – planeeritava maa-ala kruntideks
protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele 11. Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid. Mis need tähendavad? Ettevaatus oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas. Jätkusuutlik areng järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame. Integreerimine erinevad valdkonnad peavad olema omavahel tihedalt seotud. Kahju vältimine Vältimismeetmeid rakendatakse enne keskkonnakahju tekkimist. Keskkonna kaitstuse kõrge tase olemasoleva õiguse rakendamise
Pilt 1.1 (Kaminoff, Matthews 2013: 228) Pilt 1.2 (Kaminoff, Matthews 2013: 228) 4 2. SIHTVÕIMLEMINE KÄTELSEISU HARJUTAMISEKS Kätelseis on keeruline poos, mille õppimine on pikk ja keeruline protsess, kuid saavutamine väga ihaldusväärne. Selle poosi täieliku valdamise saavutamine võtab tõenäoliselt aega mitu aastat, kusjuures treenida tuleb järjepidavalt ja targalt. Just tänu õppeprotsessi keerukusele ja pikaajalisusele nõuab see õpilaselt suurt sihikindlust ja pühendumist. Kätelseisu õppimise eeltingimuseks on oskus keha valitseda ümberpööratud asendis, sooritaja veendumus oma jõus hoida keha kätel ja oskuses reguleerida tasakaalu (Hein 1995: 20). Kui õpilane ei ole veendunud oma oskuses reguleerida tasakaalu, siis ohutuse tagamiseks tuleb kasutada julgestaja abi. Julgestaja seisab õpilase selja taga ja toetab kätega tema puusadest, vajadusel toetab põlvedega õlgade juurest (Vaata foto 2.1).
· Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 6. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed o dialoogilembesed o Ajavad mitut asja samal ajal o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad,
traditsioonid, sümbolid ja lood. · Üksteisega suhtlevad ja koostööd tegevad ühiskonnaliikmed moodustavad kultuuri. Keel kui kommunikatsioonivahend: see on kõige olulisem inimesi siduv tegur ning peamine barjäär erineva kultuuritaustaga inimeste vahel 3. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed o dialoogilembesed o Ajavad mitut asja samal ajal
· Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 5. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: - Pikaajalisusele orienteeritus - Lühiajalisele kasumile orienteeritus · Lineaaraktiivsed kultuurid - Andmelembesed - Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: - sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed - Dialoogilembesed - Ajavad mitut asja samal ajal - Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased,
1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering)
maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid. Üleriigiline, maakonna, üld ja detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule. Demokraatlik, Kõikehaarav, Funktsionaalne, Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid Riigi regionaalse arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine, transpordivõrgustiku ja infrastruk kujundamine. Asustus, Transport, Energeetika ruumstruktuur, Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonna ruumiline areng, säästva arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud
Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel võis olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul, jõgede ja järvede ääres oli sellel metsaga kaetud territooriumil vähe. Kultuurmaad laienesid aletustehnika kasutamise tõttu. Subboreaali keskpaigas (4000 BP) hakkasid Taani väinad kitsenema ning soolane Litoriinameri muutus riimveelisemaks Limneamereks. Rikkalikud heeringa (räime) ja hüljeste luujäänused tollest ajast viitavad selle protsessi pikaajalisusele. Hilisneoliitilisest perioodist on leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri. Enamasti jääb tõsisema teraviljakasvatuse algus siiski hilisematesse ajajärkudessse. Arheoloogilisest materjalist kinnitavad teraviljakasvatust Pronksiaja lõpu nn. Balti- ja Kelti muistsed püsipõllud loomaastikel mitmel pool Põhja-Eestis ja saartel. Esmakordselt leidub Pronksiaja lõpu setetes rukki õietolmu. Arvatakse, et see liik oli
Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering; maakonnaplaneering; üldplaneering; detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus pikaajalisusele. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited: Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; asustuse arengu suunamine; üleriigilise transpordivõrgustiku. Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus). Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded: 8
üldplaneeringu alusel. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Üldplaneering Maakonnaplaneering Detailplaneering Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Planeerimine peab olema: Demokraatlik Funktsionaalne Kõikehaarav Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse
üldplaneeringu alusel. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Üldplaneering Maakonnaplaneering Detailplaneering Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Planeerimine peab olema: Demokraatlik Funktsionaalne Kõikehaarav Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse
Planeeringute liigid. 1)Üleriigiline planeering- riigi territooriumi käsitlemine 2)Maakonna planeering- maakonna territooriumi käsitlemine 3)Üldplaneering- valla või linna territooriumi põhisuundade ja tingimuste määramine. 4)detailplaneering- maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule. Planeerimine peab olema: 1)demokraatlik 2)kõikehaarav 3)funktsionaalne 4)orienteeritus pikaajalisusele 5 Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. 1)säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine 3)asustuse arengu suunamine 4)üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamine 5)eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav süsteem
Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile. Maskuliinsus: Kuivõrd ühiskond kinnistab traditsiooniliste maskuliinset rollimudelit, kus saavutusvajadust, kontrollivajadust ning võimuvajadust peetakse kõrgelt hinnas. Kui on kõrge, siis on enamasti kindlad tööd meestel ja kindlad naistel. Ebakindluse vältimine: Kuivõrd ühiskond on pühendunud traditsioonide ja tulevikku suunatud väärtuste heakskiitmisele. Orientatsioon pikaajalisusele: Hiina teadlaste lisand: oluline on, kas inimesed mõtlevad pikalt ette, et kuidas nad ,,väljapoole paistavad" Pikaajalise orientatsioonidega riikides püüavad inimesed täita kõiki neile andud ootusi ja traditsioone. Lühiajaliste ootustega inimestele pole eetika väga oluline. Kultuuridimensioone kasutatakse kultuurikonteksti kindlakstegemises juhtimimises. 7 Juhtimise alused
kohustusega aladel ning detailplaneerimise kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks) o detailplaneering (maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel) Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: o planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ja orienteeritud pikaajalisusele üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited: o eesmärgid: Eesti 2010 säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng riigi regionaalne areng asustuse arengu suunamine transpordivõrgustiku kujundamine sidususe tagamine looduslikes kooslustes maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine
· Nüüd Hartas-planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud käsitluset · RIO konverents 1992-tuleneb · Arengukava-planeeringu realiseerimisega kaasnevate võivate keskkonnamõjude hindamise- avalikkuse huvid · Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng · Ruumilise planeeringu põhimõte · Demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ja pikaajalisusele orienteeritud · Demokraatlikkus, planeering tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus · Kõikehaarav, planeerimine peab tagama erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimise ning nende integreerimise üldistesse lähtealustesse · Funktsionaalsus, planeerimine peab arvestama ühistel väärtushinnangutel, kultuuril ja huvidel baseeruva regionaalse teadvuse olemasoluga, mis mõnikord ületab administratiivsed ja territoriaalsed piirid
Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on sünteetiliselt ja interdistsiplinaarselt koordineerida, kujundada, suunata ja kontrollida arengut ja ressursside jaotamist geograafiliselt defineeritud ruumis15, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke (sh ökoloogilisi) ja kultuurilisi (sh esteetilisi) reaalsusi ja tulevikuvisioone (aspekte). Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Ruumilise planeerimise eesmärk ja vajadus Ülevaade ja tasakaal Inimesed haldavad oma elukeskkonda kasutades teadlikult või alateadlikult looduslikke- ja kultuurilisi ressursse nii individuaalselt kui ka väiksemate või suuremate huvigruppide tegevuse kaudu. Ühiskonna kultuuritaset võib hinnata selle järgi, kuidas looduse ja kultuuriväärtusi kasutatakse. Inimtegevuse ja looduslike protsesside koosmõjul kujuneb loodus- ja kultuurkeskkonna hetkeseisund.
annaabi.ee 
