Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim. Toimus linnade poole kooskõlastatus. Alates 142. aastast hakati pidama Vana-Liivimaal üldisi maapäevi, kus arutati ja otsustati poliitilisi küsimusi, määriti makse ning astuti samme talurahva heaolu eest. 1346
linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. 13- 18 saj valitses Eestit Saksa, Poola, Rootsi, Taani. Peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne vabadussõda algas 1208. a kestes ligi 20 aastat ja see sündmus lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Sel ajal valitses Eestit Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine. Liivimaa oli nüüd killustunud mitmeks riigiks
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte
polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Taanile läks Harju- ja Virumaa. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. Liivi ordule kuulus Lõuna-Eesti ja see oli suurim sõjaline jõud Eestis. Tartu piiskopkonnale kuulus Tartu ja selle ümbrus ning see allus Riia peapiiskopile. Saare- Lääne piiskopkond allus sammuti Riia peapiiskopile. Taani valdusesse läinud Põhja- Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes.
Järvamaa keel. Rannamurre ulatus läänes ka Rävala aladele. · 13.-17. sajandil toimunud piiritõmbamised. Eesti ala on jagunenud alates 13. sajandist põhja- ja lõunapoolseks osaks. Pärast vabadusvõistluse lõppu jagunes lõunapoolne Eesti ala kahe valitseja vahel: 1) Sakala kuulus Liivi ordule ja ordu sai suure osa väikemaakondadest. 2) Ugandi ja Põhja-Tartumaa kuulusid Tartu piiskopkonnale. Põhjapoolne Eesti ala jagunes kolmeks: 1) Taanile kuulusid Harju, Rävala ja viru. 2) Läänemaa ja saared kuulusid valdavalt Saare-Lääne piiskopkonnale. 3) Ordu sai endale Jäva ning väikese osa saartest ja Läänemaast. Pärast Liivi sõda kuulusid lõunaeesti alad Poola ja põhjaeesti alad Rootsi alla. Alates 17. saj. (Rootsi aeg) moodustas põhjapoolne Eesti Eestimaa kubermangu (Virumaa,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Audru mõis Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Audru Mõis Keskajast pärinevat audru mõisa on esmamainitud 1449.aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses Rootsi ajal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni
kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit
teele. Turu ja Viiburi foogtide abivägesid ootavad eestlased kasutasid viivitust väesalkade saatmiseks orduga tõkestuslahingute pidamiseks. Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt Saare-Lääne piiskopkonnale ja osaliselt Liivi ordule kuuluvad Saaremaa ja Muhumaa. Kaks aastat iseseisvad olnud saarlaste tingimusliku alistumisega 1345. aastal sai läbi kokkuvõtlikult Jüriöö ülestõusuna ajalukku läinud maarahva viimane suurejooniline katse pealesunnitud ristiusku maha raputada ja muistset iseseisvust tagasi saada. Ülestõus halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Tänan kuulamast!
Mis olid eestlaste allajäämise põhjused? Eestlasi oli vähe, neil oli kehvem relvastus, vähem ressursse, ei olnud oma riiki ning seetõttu eri piirkondade vahel olid suhted kehvad, orduröötlid olid elukutselised sõdijad hea väljaõppega. Analüüsi kuidas ja kelle vahel jaotati Eesti ala pärast vabadussõja lõppu, kuidas toimus maa valitsemine? Eestimaa oli jaotatud: Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale (Eesti hertsogkond). Lääne-Eesti põhiliselt läksid Saare-Lääne piiskopkonnale. (Piiskop keskusega Lihulas) Kesk-Eesti, suur osa Lõuna-Eestist ja ka vähesel määral saared kuulusid saksa ordule (Liivi ordule). Tartu piiskopkond kuulus Tartu piiskopkonnale. Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Milline oli V-Li sotsiaalne kihistumine, milliseid muutusi võib täheldada ajas, mille poolest see erines või sarnanes Lääne-Euroopaga? Talupojad Preestrid Rüütlid
levitamine paganate seas Läänemere idakaldal. Eestlased jäid alla, kuna neil olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti liiga palju naabrite abile. 2. Allajäämine ristisõjas polnud tegelikult üdini halb, kuna tänu kirikute ja mõisate tekkega arenes Eesti aladel haridus, tekkisid uued korralikud linnad ja arenes kaubandus ning sellega kaasnev. 3. Eesti alad jaotati kuueks pärast ristisõda: Lääne-Eesti jäi Saare-Lääne piiskopkonnale, Kesk- ja Edela Eesti alad kuulusid Saksa ordule, Ida- ja Kagu Eestit valitses Tartu piiskopkond ja Põhja Eesti kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti Saksa ordu kätte, ülejäänud jäi samaks. 4. majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, muutus kaubanduse ülesehitus nt vahendustasu, laokohaõigused jms. Ühiskonnas jäi samaks maksude kogumise traditsioon, aga maksude suurus muutus
Kuivõrd saab Rootsi aega nimetada heaks ajaks? 17.sajandi teiseks pooleks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Esimesena läks Rootsile 1583.aastal Pljussa vaherahuga Põhja-Eesti, mis varasemalt kuulus Vene koosseisu. Seejärel sai Rootsi enda valdusesse 1629.aasta Altmargi vaherahuga Poolale kuulunud Lõuna-Eesti. 1645. Aastal läks Brömsebro rahuga Rootsi alla varem Taanile kuulunud Saaremaa ning viimasena 1660.aastal Oliva rahuga Ruhnu, mis oli kuulunud Kuramaa piiskopkonnale Rootsi jagas Eesti kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermang, sellisena jagatuks jäid nad isegi peale Rootsi aja lõppu. Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine
Batory- Poola kuningas 1576, kes alustas venelaste vastu pealetungi. Eesmärgiks oli vallutada Moskva ja teha rahutingimused- Jam Zapolski rahu. Rootsi võimu alla Eesti minek: 1561- Põhja-Eesti alistub Rootsile. 1570- Seitsmeaastase Põhjamaade sõja lõpp: Taani loovutab Rootsile Lääne- ja Hiiumaa. 1629- Almargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti. 1645- Brömsebri rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu. 1660- Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase eesti alane ( kui Setumaa v.a) Rootsi võimu alla. PÕHJASÕDA. August Teine- pani kokku koalitsiooni, alustas tormijooksu Riiale; oli edutu, kuna Liivimaa meister oli sellest teadlik. Frederik Neljas- Taani kuningas, Rootsi valdusi soovis vallutada; Rootsi väed tungisid Kopenhaageni ning sundisid vaherahu tegema. Peeter Esimene- jättis oma mehed lahingus üksi, Karl Kaheteistkümnes andis oma vägedele käsu rünnata,
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji
aastal ülikool ka Tartusse, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Et kindlustada luteriusu mõju, oli oluline kirjaoskuse levitamine. Esialgu pandi lootus köstritele, kuid siis leiti, et on tarvis koolmeistreid välja õpetada. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius, kes hakkas 1684. aastal loodud Piiskopimõisa seminaris eesti koolmeistreid ja köstreid ette valmistama. 1686. aasta kirikuseaduse kehtestamisega tekkis lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda -- Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa. See seadus jõustus 1690. Venemaa keisririigis Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu ja sellest alates nimetas Eestimaal praostid ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Konsistoorium. 1772. aastal moodustati Virumaa idaosast Alutaguse praostkond, kuhu kuulusid Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkond. 18
monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahe kõrge kuplitaolise domikaalvõlviga pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam ristvõlviga kooriruum. Kiriku peauks on lääneseinas ja külguks eeskoja ning omapärase väikese raidportaaliga lõunaseinas. Käärkamber puudub. Järgides muidu Saare - Lääne piiskopkonnale omast üldskeemi, on siin omalaadsena lisatud koori idaküljele väiksem eenduv kandiline lõpmik - aedikula, mille eeskujud pärinevad tsistertslaste kloostrikirikutest ning mida on kasutatud üksnes veel Hiiumaal Pühalepas. Hoone kolmeastmelisus annab selle välisilmele kauni ehitusliku kompositsioonirütmi. Ainsateks arhitektuuriliselt rõhutatud kohtadeks kiriku välimuses on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid, eriti portaal
Euroopa kultuuriga. Eestis hakkas levima kristlik usk. Algas keskaeg. Olulisemad sündmused : Madisepäeva lahing 21.09.1217 Tallinna vallutamine 1219 Liivimaa ristisõda : Aeg : 1196-1290 4. Liivi sõda. Aeg : 1558-1583 Osapooled : Venemaa, Rootsi , Taani, Poola, Eesti Põhjused : Peamiseks ajendiks toodi „Tartu maksu“ maksmata jätmine. „Tartu maks“ - Tuli tasuda Tartu piiskopkonnale Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku pealt. Peamine sõjapõhjus oli hoopis oma võimu ja maa-alade suurendamise eesmärk. Algas mitme Euroopa riigi vahel võitlus Läänemere ülemvõimu pärast. Vana-Liivimaad, kust läbisid mitmed olulisemad kaubateed, tahtsid naabrid endale. Tagajäred : Algas Rootsi aeg, väga suur rahvastiku vähenemine. Venemaa loobus Liivimaa aladest. Poolale jäi Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsil oli Põhja-Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. Olulisemad sündmused :
Eesotsas piiskop, keda toetasid 12 kanoonikust ehk toomhärrast koosnev kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt. Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond Saksa-Rooma-Keisririigi lään. Linnuste eesotsas olid pealikud. Tähtsamad linnused olid: Tartu, Otepää (vanim kivilinnus eestis), Kirupää ja Vastselina. SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND Ülesehituselt ja alluvus hierarhialt sarnanes Tartu piiskopkonnale. Piiskop oli nii vaimulik kui ka ilmalik juht. See tähendab teokraatlik riik. Keskuseks oli alguses Lihula, kuid siis pidid orduga võimu jagama. Alates 1251. aastast oli keskuseks Vana-Pärnu. 1263 Leedulased Mindaugase juhtimisel hävitasid Vana-Pärnu. 1265 viidi piiskopkonna keskus üle Haapsallu. 14. sajandi keskpaigast mõningate vaheaegadega on pealinnaks loetud Kuressaaret. Tähtsamad linnused: Lihula, Haapsalu, Kuressaare ja Koluvere. TAANI VALDUS
kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu Eesti muusika keskajal: Eestis 12. saj katoliku usu tulek Eestlased jäid paiksaks u 2000 a tagasi, kuni 12.saj eestlastel regilaul Suuremad muutused 8-9 saj kui kokkupuuted teiste Läänemere rahvastega 1164 rajati klooster Kuusalus 1165 a pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Eesti kultuurilugu keskajal 13. saj kloostrite ja kirikute juures vaimulikud koolid Haapsalus, Päenus, Tartus, Tallinnas
umbes 5000 aastat tagasi. Meie ajaarvamise alguses sai siinsete asukate peamiseks elatusallikaks põlluharimine, tihenesid sidemed naaberhõimude ja -rahvastega. Esimese aastatuhande lõpul asus praeguse Tartu Toomemäe kohal eestlaste linnus. 1030. aastal mainiti Tartut esmakordselt ajalooürikutes. 1224. aastal lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõitlus Eesti mandriosal; Tartu sai pealinnaks samanimelisele piiskopkonnale, mis ulatus Virumaalt Lätimaani. Alates 13. sajandist kuulus Tartu Hansa Liitu; linnast sai tuntud kaubanduskeskus Läänemere regioonis. Piirkonna majanduslikku arengut soodustasid siin ristuvad kaubateed ja Emajõgi. 16-17. sajandi sõdade käigus peremehetsesid Tartumaal Vene, Poola ja Rootsi väed. 1631 asutati Tartus Eesti esimene trükikoda. 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav Adolf alla Tartu Ülikooli - vanuselt teise kogu Põhja-Euroopas - asutamisürikule.
● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal. 6 1.4 Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkonda1228. a moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna. Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14
1660-Oliva rahu 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Danzigi (Gdańsk) lähedal Oliva kloostris sõlmitud rahuga lõppes Rootsi ja Poola vaheline vastasseis Balti provintsides. Rootsi kinnistas oma valdused ning sai neile juurde veel seni Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud rootslastega asustatud Ruhnu saare. Rootsi käes oli nüüd kogu eestlaste ala peale Setumaa, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa koosseisu. Poola kuningas loobus Oliva rahuga lõplikult Rootsi trooni taotlemisest ja pretentsioonidest Liivimaale. Rootsile oli Oliwa rahu sõlmimisel suur tähtsus ennekõike seetõttu, et rahud Poolaga ja samaaegselt ka Taaniga (Kopenhaageni rahu 27. mail)
lõpeb muistne vabadusvõitlus. Eestimaa on jagatud võõrvõimude vahel -------------------------------------------------------------------------------- Keskaeg Eestis (1227-1558) 1236 Saule lahing: Mõõgavendade ordu lakkab eksisteerimast 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne Piiskopkonnale. 1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta. 1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale. Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale. Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a
1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14
Põhja-Eestis 4 maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakoond (need hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa). Saaremaa, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga siiski oma eriseisundi. 1660. Oliva rahuga läks Rootsi alla seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner. Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid
See toimus 13. sajandi alguses ning kuigi eeliseid oli nii eestlastel kui ristisõdijatel , lõppes võitlus siiski eestlaste kaotusega. See oli suur pöördepunkt eestlaste ajaloos ning muutis palju. Mis siis muutus eestlaste jaoks selle kaotuse tulemusel? Muistse vabadusvõitluse tulemusel läksid eestlased mitme erineva võõrvõimu alla. Põhja-Eesti läks Taani kuninga valdusse, Lääne-Eestis oli Saare-Lääne piiskopkond, Kesk-Eesti kuulus Liivi ordule ja Tartu piiskopkonnale. Kui kuni 13. sajandini oli maa kuulunud valdavalt eestlastele, siis nüüd hakkas see käest kätte käima. 1346. aastal müüs näiteks Taani kuningas oma valdused Saksa ordule, kes andis need Liivi ordule. Liivi sõja tulemusel oli Eesti jaotatud Taani, Poola ja Rootsi võimu alla. 18. sajandil läks Eesti Venemaa koosseisu. 13. sajandist alates oli Eesti mitme riigi vahel jaotatud ja kogu Eesti ühendati uuesti alles 17. sajandil Rootsi võimu alla. Kuni 13
Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19
· Vöimalused kaubanduse parandamiseks · Edasiliikumine Euroopasse · Rootsi pelgas Venemaa möjukuse kasvu · Eesmärgiks vöimutsemine Läänemerel · Taani vastandas ennast Rootsile · Omas veel kontrolli oma väinade üle · Poola tahtis ära kasutada järjest nörgenevat ordut ja laiendada oma võimupiire · Alates 1550-ndate algusest diplomaatiline söda · Tipnes Tartu maksuga · Oli Venemaa poolt väljamöeldud maks Tartu piiskopkonnale · Kujunes sisuliselt söja ajendiks · Ordu pidi södima veel Riia peapiiskopiga · Venemaa söjalise ja poliitilise enesekindluse kiire kasv · Kohalikud otsivad kaitset vöörsilt möisteti idast kasvavat ohtu Sõjategevus kuni 1559: · 22.01.1558 tatari khaani ig-Alei ulatuslik rüüsteretk Tartusse ja idaregiooni · Oli pigem hoiatusliku iseloomuga · Ordu polnud suuteline kaitset organiseerima · Tartu maksu tasumisel lubati rahu
1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Setumaale, mis jäi Venemaa koosseisu. Liivimaa ja Eestimaa kubermangu kõrgeimaks valitsemisametnikuks oli kuninga poolt määratud ja talle alluv kindralkuberner. Eesti kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal olevas lossis. Nende alluvuses oli haldusalal olev sõjavägi, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine, raha laekumine ja kulutamine kubermangus
peapiiskopid ehk metropolidid, kel oli suurem otsustusõigus. Algsele 4 peapiiskopkonnale lisandus 4 saj ka viies: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma + Konstantinoopol. Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas kristlaste arv ning seda nähti ka karjääri tegemise võimalusena. Ka sai kirikust üks suurimaid maavaldajaid, hoolitses vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Diötsees tetud piiskopkonnale alluv piirkond. Veel siis, kui kristlus oli keelatud kerkisid esile seda õigustavad ning eeliseid esile toovad kirjamehed ehk apologeedid. Legalimeerimine tõi harid/tuse kasvu. Tänu sellele ei kaasnenud kristluse levikuga mitte vana paganliku kultuuri hülgamine, vaid järk-järgult ülevõtmine ja sulandamine arenevasse kristlikku kultuuri. Kristlikud õpetlased olid põhilised kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitajad.
Põhja- Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskus Riias(Eesti alalt kuulusid Pärnu ja Tartu maakond- hõlmasid kogu L-eesti). Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645 aasta Taaniga sõlmitud Brömsebro rahuga kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangule, säilitas aga edaspidi teatud eriseisundi- erinevalt teistes maakondadest oli seal eraldi asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti-ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi alla 1660 Olivia rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla. Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused Harju-Viru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale tekkis 1630ndatel
otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja pilvitu rahu. Sellised rahud hakkasid massiivselt levima. Rahuvande eesmärk polnud vaid võitlus vägivallakuritegudega, välja taheti juurida teatud kindlalt laadi vägivald ( nt juhud kus inimesed, kes ei pidanud tungima võõrale maa-alale, tegid seda õiguspärase sildi all). Enam ei võinud igaüks, kes midagi soovis ja kellel selleks võimu oli, tugevama õigusega seda ka saada. Samuti ei tohtinud endale võtta krahvkonna saaki, kasutada
Mõnda aega oli seal õukond, sest see oli ka pooleldi loss ja seal elas kuningas.) 17 saj olid ka gildid olulised. Need ühendasid ametkondi, neil olid kaitsepühakud. Nad on ka Turusse mitmeid maju ehitanud ja pidasid uhkeid pidustusi. Esimene raamat, mis ilmus Soomes on ,,Missale Aboense", mis trükiti Lübeckis 1488. See oli Turu piiskopkonna missaraamat. Eelkõige oli see ladina keelne, jupikesi soome keelseid palveid. Põhifunktsioon on see, et see on spetsiaalselt Turu piiskopkonnale kirjutatud, eessõna kirjutas Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits
lahku lüüa. Asehaldur: Haldas riigimaid. Ametkond: Ma oli nendeks jagatud. Vakus: Nendeks jagunesid ametkonnad. 23.Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Poola ja Rootsi polnud oma maadega rahul. Algas sõda. Altmargi vaherahu 1629: Poola ja Rootsi vahel. Mandrieesti ja P-Läti Rootsi käes. Brömsebro rahu 1645: Taani ja Rootsi vahel. Taani andis Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti oli Rootsi võimu all. ROOTSI AEG! Oliva rahu 1660: Ruhnu läks Rootsile, ennem kuulus Kuramaa piiskopkonnale. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Rootslased säilitasid need. Liivimaa keskusega Riias. Eestimaa: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. Kindralkuberner: Nii Eesti- kui Liivimaa kubermangu kõrgeim ametnik, kuninga määratud ning talle otseselt alluv. Eestimaa: Tallinnas Toompeal. Liivimaa: Riias. Kamandasid oma haldusalal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt postiteenuse,
1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi vahel. Liivi sõja lõpp. 1583-1660 Kolme kuninga aeg (Rootsi, Taani, Poola) *1600-1629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti *1643-1645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu *1654 Puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, Poola alale tungis ka Rootsi. Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel 1660 Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus
Miraaklite autorid olid justnimelt zonglöörid. Kirik kutsus maiste asjade juurest tagasi suurema usu juurde (neid, kes olid äralangenud). Neitsi- Maarja asemele astub Jumalaema kuju. ,,Miraakel Teofilis" 1261. aastal ilmunud teos. Esimene klassikaline miraakel, milel kesksel kohal on Neitsi-Maarja. Teose autor on Rutebeuf, ta elas 13. sajandi teisel poolel. Ta kirjutas palju pühakuelulugusid. Teofilos elas 6. sajandil ja oli piiskopi abistaja, vana piiskop suri ära ja hakati piiskopkonnale valima uut piiskoppi, seda ametit pakuti ka Teofilusele, ta aga ei tahtnud seda tööd. Selle tulemusel valiti teine mees ja see piiskopp hakkas Teofilist kiusama ja lasi ta ametist lahti. Teofilus oli viletsuses ja vaesuses, ta leppis lepingu saatanaga sai tagasi varanduse, töö ja heaolu kuid sai ka suured südametunnistusepiinad. Legendi kohaselt 3 päeva pärast langes ta suurde patukahetsusse ja pöördus Neitsi-Maarja poole, kes võttis saatanalt ära lepingu Teofiluse hingele
Tartu, Pärnu ja Saaremaa) keskusega Riias Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645. a Taaniga sõlmitud Brömsebro rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidi teatud eriseisundi (erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e konsistoorium, Eesti ja Liivimaast eraldi maksusüsteem viimase Eesti alana läks Rootsi valdusesse 1660. a Oliwa rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla kubermangu eesotsas kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (Eestimaa kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis), kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja
annaabi.ee 
