Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud
a residentsi üle
Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa.
● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati
rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule
linnaõigused.
● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde.
Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes
V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See
omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus
oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi
sõja käigus laastasid piiskopkonda rootslased,taanlased, venelased, poolakad.1581.
a läks piiskopkond Rootsi riigi valdusse, saades Eestimaa provintsi osaks.
2. Läänikorralduse kujunemine keskaegses Eestis
annaabi.ee 
