võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega) Liivimaa kodusõja algus 1297. Liivimaa Kodusõda kestis 12971330. Välisliitlasi selles sõjas Liivimaal polnud loota, kuna Katoliku rooma oli meile niivõrd kauge kant, et se eneid ei huvitanud. Liivima pidi ise hakkama saama. Kodusõda oli Saksa ordu ning Riia peapiiskopkonna ja Riia linna vahel toimunud sõjaliste konfliktide seeria. Riiat toetas selles sõjas Riia peapiiskopkond koos talle alluvate piiskopkondadega (Tartu ja Saare-Lääne). Kodusõja käigus vallutas Saksa ordu küll piiskopkondadelt mitmeid alasid, ent need tagastati hiljem piiskopkondadele paavsti esindajate isikliku sekkumise järel. Liivimaa poliitiline ajalugu XIV saj: Saksa ordu võitlus Riia peapiiskopi ja linnaga. Kuna Saksa Ordul oli Riia linnas linnus, mis on aga Piiskopi aladel, tekkis seoses sellega konflikt. See sõda Raksa ordu ja Piiskopi vahel kestis vahelduva eduga kuni 16. sajandini välja
POOLA-LEEDU UNION. Poola kuningas ja Leedu suurvürst liitsid oma väed ja lõid unioni. Kaugemaks unistuseks oli neil kogu Venemaa vallutamine. Sõja algus aastail oli kuningaks Sigismund II August. Hiljem Stefan Batory. TAANI Ei omanud momendil eesti aladel oma mõjupiirkondi, kuid soovis neid saada. Kuningas Frederic II. Liivi väikeriigid olid ka omavahel riius, mis nõrgestas nende vastupanu võimet veelgi. Orduriik tülitses peamiselt piiskopkondadega. Liivi väikeriigid pidid Liivisõjas võitlema Rootsi, Venemaa ja Poola-Leedu unioni vastu. Ajend: 1554 Tartu maks - Pletenbergi sõlmitud rahu pikkendamisel kavaldasid Vene poliitikud Liivi omad üle ja hakkasid nõudma Tartu maksu. 1557 - Liivimaa pidi Tartu maksu ära maksma. Liivlased läksid tsaarilt uuesti rahu pikkendus paluma, kuid seda ei antud. SÕJA KULG 1558 jaanuar - Tatarlased Sig-Alei juhtimisel tulid Tartu alla. Ordumeister Fürstenberg kogus oma väed ja lõi
Kihelkondade arv aja jooksul tõusnud. Kihelkonna jagamine raske, sest siis tuli jagada ka tulu. Suurem jaotus Muinas-Eestis oli maakond, mõne maakonna suurust adramaades me teame tänu sellele, et need arvud on fikseeritud Taani maaderaamatus. Saaremaa hinnatud 300, Harju 1200, Rävala 1600, Virumaa 3000 adramaale. Torkab silma Saaremaa suurus - 13. sajandil oli rahvarikas ja jõukas - Saare-Lääne piiskopkonna hind oli ka ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes teiste piiskopkondadega. Hiljem maakonnad laias laastus hakkavad vastama uutele võimujaotustele, Harjumaa ja Rävala sulavad kokku Harjumaaks. Läänemaa ja Saaremaa ning 13. saj praktiliselt asustamata Hiiumaa moodustavad Saare-Lääne piiskopkonna. Pm samadel printsiipidel toimus maade jagamine ka Läti alal. Eestimaa hertsogkonda lakkas olemast 14. saj keskpiagas, pärast seda jagunes keskaegne Liivimaa: kõige suurem Ordu riik - 67 000 ruutkm, Riia peapiiskopkond 18 000rkm,
Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525. aastal vormiliselt Poola läänisõltuvuses olevaks ilmalikuks hertsogkonnaks pealinnaga Königsbergis. Ordu Liivimaa haru koos Riia peapiiskopkonna ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadega jäi vaatamata Saksamaalt Baltikumi levinud luterlikule reformatsioonile püsima. Samas langes poliitiliselt killustunud Liivimaa tugevnevate naaberriikide üha kasvava surve alla. Aastakümneteks kujunes just Baltikumist ala, kus lahendati Läänemere-äärsete riikide omavahel põimunud poliitilisi, majanduslikke ja religioosseid vastuolusid. Kestvama sõjategevuse Baltikumis vallandas 1558. aastal Moskva tsaar Ivan IV Julm vallutades veel samal aastal Tartu piiskopkonna
annaabi.ee 
